Marek, kes lugusid korjas nii puude vahelt kui maastikelt, tegi seda ka inimeste seas. Ja inimesed, kes seda kõike teadsid, ikka pidasid mind lugudega meeles. Mii ka Palmse külje all elav Hallan Kivisaar. 

Kord tammusime tema aiaväravas jalalt - jalale ja lugu nagu polnudki olemas ega tulemas kui karu üle külalageda jooksis. Hallan, kes esimesena karu nägi, hõiskas sellest minulegi ja lugu oligi sündinud. Seekord siis saatuse ja karu poolt kingitud. Peale karu tammusime veel veerand tundi jalalt - jalale ja olime õnnelikud ning meiesugustele polegi vahel rohkem õnneks vaja kui ehk saatust ja lugu ennast ning läbi küla jooksvat karuisandat.

Muike, 2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks