Amet, mis kõik uksed avab, on giidiamet. Sa teed seda endale ja teistele. Nii ka mina avasin lahedate mõisate ja muuseumide uksi. 

Palmse veinikeldri uks oli ka see, kuhu taha asja tegin. Sinna ma läksin ukse taha ja koputasin viisakalt, kuni inimsalk minu ümber kogunes ja jäi uudishimulikult ootele, et mis nüüd edasi sündima hakkab.

Kui rahutu rühm ootel, siis panin veel kõrvagi vastu ust. Seda enam kõik midagi ootasid. Ja kui kõik ootavad, siis ongi kõik hästi, sest siis keerasin end ringi ja rääkisin keldriloo kõigile ära.

Et seal mõisaajal ämma hoiti ja seda mõisahärra poolt ja et seal talvel nahkhiired talvituvad. Keldrinipp oli hea nipp ja pani alati kõiki mind kuulama. Keldri ukse taga tegin veel nägusid ja muud vajalikku komejanti. Keldriuks jäi tavaliselt avamata, aga avasin enda suu ja seda just siis kui kõik seda ümberringi minult ootasid. 

Palmse, 1995-2003.


 Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks