Poisike ronis mõisa rohuaia müürile. Ja sellelt ühele puule, sest üleval oli rästapesa. Poolkuivanud oks murdus ta jala all ja poisike kukkus valusalt suuga vastu kivimüüri.
- Marek Vahula lood
- 21. september 2023
.Tal oli parajasti kahe ülemise hamba vahetuse aeg. Kodus peegli ees selgus, et löök oli nad uuesti igemeisse tagasi löönud.
Poisikese nutt ei aidanud teda ja hambad jäidki välja kasvamata, seda pika aja jooksul. Seda kannatust jätkus mitmeks aastaks ja ometi hambad jäidki tal välja kasvamata. Hambaarsti toolist sai talle pidev koht.
Esimesed kaks ülemist hammast kinnitati juba olemasolevate lühikeste külge. Ja siis võeti needki ära ja kinnitati metallist pikendused nende kahe pooliku äbariku külge ja nende külge kaks valget valehammast.
Need kaks viimast jäidki sinna. Need teenivad mind juba kahekümneteisest eluaastast alates kuni tänase päevani välja.
Minu hammaste lugu sai parajalt pikk. Ja minu enda loo hulka see hambalugu ka kuulus. Ja varakult hambaarstiga sõbraks saanuna olen nüüdses elus tänini ettevaatlik ronija, sest hambalugu mind ettevaatlikuks teinud on.
Ma ronin ka tänapäeval, kuid ikka nii, et enam ei kuku ja et hambad ikka naeratamiseks alles jääksid. Üheteistkümneselt komistada ja kukkuda oli saatuse löök. See, mis mu kahest esihambast ilma jättis ja mille nimel ma hiljem võitlesin, kuni nad jälle mul olemas olid.
Neeruti, 1982-1993.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
