Läänemere perepäev Lennusadamas (20)
04. september 2023

Uurimislaev Aranda on loodud Läänemere tingimustes aastaringseks andmete ja proovide kogumiseks ning bioloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja geoloogiliste mereuuringute teostamiseks.  Laev ehitati 1989. aastal, kuid läbis põhjaliku uuenduskuuri 2017/2018 aastal. Laeva täiustati mereuuringute jaoks vajaliku tipptehnikaga ning vähendati tema mürataset ning süsiniku jalajälge. Ajakohastatud laeval võib korraga töötada kuni 27 teadlast. Laeval on neli erinevat laboratooriumi erinevate mereuuringute läbi viimiseks. Ei puudu muidugi ka mugavad meeskonnaruumid ja kaptenisild on tavalisest avaram, sest jälgida tuleb tavapärasest rohkem laeva küljel ja taga toimuvaid tegevusi.

Aranda on loodud küll kohalike vete jaoks, kuid suudab tegelikult tegutseda kõigis meredes. Muuhulgas on laev teinud teadusekspeditsioone Antarktika vetesse ja Atlandi ookeani põhjaosasse.

Lennusadamat külastab Aranda projekti BALTICITIES raames. Projekti on kaasatud Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja teadusjuht Hele Kiimann, kellest viimane osales hiljuti Helsingis toimunud BALTICITIES diskussioonipaneelis “Networking – a key for a better Baltic Sea”.

Lennusadama välialal olid avatud mitmed põnevad telgid:

Meremuuseumi huviklubi telk – Huvitegevuse telgis said lapsed end käeliselt proovile panna väikese laeva või parve meisterdamisel ning kuulda lähemalt ja registreerida end algavaks hooajaks algklassi õpilastele suunatud Meremuuseumi huviklubisse. See oli ehk kõige populaarseim telk laste seas, kaasa lõid ka pereisad. Ning huviliste käte vahel valmisid tõelised ehituskunsti šedöövrid.

Meremuuseumi merearheoloogide telk – Merearheoloogide telgis sai näha vee all filmitud kaadreid, rääkida Eesti Meremuuseumi merearheoloogidega ning tutvuda nende uurimistehnikaga. Lisaks on võimalik külastada Meremuuseumi uurimislaeva Loodi, kus saab uudistada ehtsat sukeldumisvarustust. Merearheoloogid hakkavad tegutsema alles siis, kui kusagilt vee alt on leitud mõni laevavrakk. Tavaliselt leitakse neid sonaritega uurimise teel. 20. sajandi uppunud laevad arheoloogidele valdavalt huvi ei paku, kuid varasemate uppumiste koha peal käiakse küll. Eesti vetes on uppunud palju allveelaevu, peamiselt nõukogude omad, kuid ka sakslasi. I MS ajast on teada ka üks Inglismaa päritolu uppunud allveelaev. Uppunud objektide pinnaletoomine ja konserveerimine on kallis. Seepärast eelistatakse välja tõsta vaid väga erilisi uppunud objekte.

Taltech Meresüsteemide instituut – Tutvustati uut õppeprogrammi noortele teadlastele, õpinguid TalTechis, räägiti mikroprügist, sinivetikatest ning erinevatest mereuuringute meetoditest.

Prügihunt viis läbi keskkonnaharidusliku õppeprogramm „Jäätmetekke vältimine ja vähendamine, kordus- ja taaskasutamine ning jäätmete liigiti kogumise harjumuse kujundamine“. See oli lemmiktegevus lastele, kes loodetavasti õpitud tegevused ka koju kaasa viisid.

Keskkonnaamet – Keskkonnaamet õpetab Läänemere päeval loodushoidlikult kalastama – tutvustatakse Eesti kalade liigirikkust ja kalastamise reegleid. Kuid selle tutvustamise käigus suhtuti kaladesse kui objektidesse, kellega inimene võib majandada omatahtsi. Ei olnud kuulda, et kalale on veest välja tõmbamine valus ja et tegu on väga tundliku loomaliigiga.

Loodusmuuseum – Pop-up näitus Läänemere liikidest ning keskkonnahariduslikud tegevused lastele. Loodusmuuseum demonstreeris inimestele millimallikat ja ümarmudilaid. Millimallikas ujus ringi tavalises plastämbris, kus ta ilmselgelt väljapääsu otsis. Ümarmudilate jaoks oli neile pakutud akvaarium ilmselgelt kitsas, mida tunnistas ka loomi eksponeeriv Loodusmuuseumi töötaja.

Pop-up Soome saatkond tutvustas Soomes tehtud innovaatilisi ja taaskasutuslikke materjale. Näiteks Soome presidendiproua kandis vabariigi iseseisvuspäeval 6. detsembril uudset  kaseniinest valmistatud kleiti. Materjali näidist sai igaüks oma käe, jala nina või muu kombitsemiselundiga katsuda.

Perepäev pakkus kindlasti uusi teadmisi ja kogemusi. Kahjuks polnud küll suhtumine mereelanikesse sel perepäeval kõige soodsam. Küll tehti juttu mereprügist ja mikroplastist. Seega arenguruumi on ja ehk mahub järgmisel korral sadamakaile ka mõni loomakaitsjate ja keskkonnaaktivistide telk ära.

Vetikad ehituses: koolitus bioplastik ja merihein jätkub ka 27. augustil (22)
27. august 2023

Töötube juhendab Taani arhitekt ja biomaterjalide uurija Kathryn Larsen, kes on käsitlenud vetikate kasutust nii Skandinaavia ajaloolises ehituspärandis kui Hollandis tulevikumaterjalide väljatöötamisel.
Kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas.

Töötoad on tasuta ning osalejatelt ei eeldata varasemaid erialaseid teadmisi ega kogemusi.
Ise tehtud väikevormid ja prototüübid saavad osalejad koju kaasa!

Programm

Pühapäev, 27. august

Merihein ehituses

14.00-14.45 Meriheinast paneelide valmistamine soojustuseks ja ehituseks
14.45-15.00 Kohvipaus
15.00-16.30 Paneelidest struktuuri ehitamine

Töötoad toimuvad inglise keeles, kuid vajadusel tagatakse ka eestikeelne tõlge.

Kohtade arv on piiratud, kuid uudistama on oodatud kõik! Kindla koha tagamiseks paluvad korraldajad registreerida.

Mis ootab huvilisi ees eile? Uudse materjali valmis keetmine agar-agarist ja glütseriinist. Koolituse teises osas proovitakse valatud materjalist valmistada tarbekaupu. Koolitus on lihtne ja arusaadav ka ilma inglise keelt oskamata. Koolituse lõpuks on teil olemas ilus isedisainitud ese. 

Pildid on eilsest töötoast, täna on võimalik jätkata samamoodi.

Loodusfotograaf Eimar Kull näitab Eesti Loodusmuuseumis „Vaibarahvast“ (8)
25. august 2023

„Fotograafia abil saan end suurepäraselt välja lülitada hallist argipäevast,” räägib näituse autor Eimar Kull. “Putukate maailm on väga eriline. Neid kohtab aastaringi ja kui õpid putukaid tundma, on ka pildistamine lihtsam, sest sa tead, kus putukas elutseb ja kuidas ta võiks käituda.”

Näituse pealkiri "Vaibarahvas" on ajendatud samanimelisest raamatust, mille autor Terry Pratchett kirjutab humoorikalt putukatest, kes elavad vaibas. Eesti Loodusmuuseum märkis fotokonkursil Eimar Kulli fotot hooghännast just sellepärast, et annab võimaluse lähemalt tutvuda Eesti looduse väikesemate esindajatega.

„Näitus koosneb 13 makrofotost, millele on püütud erinevad väiksed ja veel väiksemad loomakesed. Iga foto juurde kirjutas autor lühikese loo foto sündimisest. Lisaks on Eesti Loodusmuuseumi entomoloogid Uno Roosileht ja Aare Lindt täiendanud fotosid putukatega – selline väljapanek annab näituse nautijale unikaalse võimaluse vaadelda samaaegselt üleelusuuruses kauneid fotosid putukatest, keda looduses ei pruugi tähelegi panna, ning putukaid ka nende reaalses suuruses. Sedasi sünnib üllatav kontrast – vaataja sukeldub putukamaailma, vaadeldes seda samal ajal ka kaugemalt,“ tutvustab „Vaibarahvast“ Eesti Loodusmuuseumi näituste osakonna projektijuht Annemarie Rammo.

„Eimar Kull on fotovõistlustel ja üldisemalt loodusfotograafias silma paistnud eeskätt suurepäraste lähifotodega putukatest ja ka taimedest. Eesti Loodusmuuseumi auhind Eesti Looduse fotovõistlusel on tegelikult üks väärtuslikumaid, andes fotograafile võimaluse oma töid laiemale publikule näidata,“ sõnas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. „Eesti Looduse fotovõistlus on Eestis üks suuremaid ja kauaaegsemaid fotovõistlusi ning toimub tänavu juba 24. korda,“ lisas Kukk.

Näitus „Vaibarahvas“ on üleval Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis ning seda saab külastada muuseumi lahtiolekuaegadel muuseumipiletiga. 

Urbanist AI ruumihäkk (19)
17. august 2023

Tallinna Strateegiakeskus korraldas koostöös Kliimaministeeriumiga Urbanist AI ruumihäki töötoa. Töötoas osalesid maastikuarhitektid ja arhitektid loomeliitudest ning erinevate Liivalaia tänaval tegutsevate ettevõtete esindajad.

Miks valiti ruumihäki objektiks just Liivalaia tänav?

Liivalaia – üks Tallinna kesklinna olulisemaid tänavaid – peaks saama lähiaastatel uue ilme. Tallinna linn viis eelmisel aastal läbi perspektiivsete trammiteede tänavaruumi uuringu, mis määratleb Liivalaia tänava liikumisruumi uue jaotuse. Järgmisena on plaanis – avatud viisil – mõtestada hoonete esised kesksed avalikud ruumid. Töötoas kasutati soomlaste poolt loodud UrbanistAI nimelist töövahendit, mille spetsiifika on loodud just linnaruumiiga mängimiseks. Märksõnad võimaldavad olemasolevate hoonete fotodele lisada linnaruumis levinud objekte, nagu istepingid, prügikastid, ronimisseinad või ausambad. Saadud info kohaselt joonistab Arvuti pildid, mis mõneti meenutavad reaalset olemasolevat linna. Kuid mitte alati.

Töötoa seltskond jagunes neljaks erinevaks töögrupiks. Iga grupp lahkas Liivalaia tänavat erinevast piirkonnast. Esimene seltskond tegeles kunagise Vaestepatuste tänava piirkonnaga. AIsse andmeid sisestades leiti, et piirkonda võiks ilmestada Vaestepatuste ööklubi. Liivalaia tänava tunnelisse võiks tulla seenekasvatus, ööklubi või laste mänguväljak. Omapärane oli Arvutiintelligentsi poolt tehtud joonis, mis pakkus kunagise linna võllamäe ja natuke hilisema panganduse sünnipaiga tähistamiseks hauakivikujulisi pangaautomaate.

Teisel grupil jäi kujundada kohtumaja piirkond. Seal pakkus AI välja lahendusse, kus linna tulevad elama loomad. AI võimekus loomi genereerida on teada ja see jääb vaid veidi alla Navitrollja loomingule, Kuid üldiselt olid kõik AI pildid täis rohelust, suuri puid, jalgrattateid, kuid millele paraku reaalsel tänaval vähe ruumi alles jääb. Veidike mõtlema paneb arvukate välikohvikute kujutamine. Reaalses elus ei jätkuks neile publikut. Liivalaia tänav ei ole just turistide lemmikpaik. Tavaline elanik ja töötaja vajaks ehk lõunasööki. Hommikukohvil käimise kommet meil pole. Ja päev läbi restoranitoitu söömisele lööb vaid väheste rahakott vastu.

Kolmas grupp sai enda kätte Olümpia esise. Siin oli AI suureks armastuseks suur kollane kraana, millest loodeti kujundada purskkaevu keskel olevat monumenti. Loomulikult oli ka siin rohelisest pakatuvaid lahendusi, kuid mingit konstruktiivse lahenduseni need ei viinud. Huvitav oli idee viia jalgrattatee puulatvade kõrgusele. Reaalsuses oleks see ilmselt ekstreemõudus.

Neljas seltskond sai endale Stockmanni kandi. Ega siingi midagi kardinaalselt pädevat välja joonistunud. Stockmanni kõrval oleks trammipeatus. Stockmann peaks oma keskuse esimese korruse hoidma tänavale avatuna. Praegune Stockmanni pood meenutab oma olemuselt nõukaaegset "Turisti" kauplust. Ka selle välisseinad olid suletud. Praegu on selles Tartu maantee hoones ammusuletud ööklubi. Ka Stockmannil olla kuuldavasti turunduslikke probleeme.

Ürituse kokkuvõttes leiti, et AI on linnaruumi loomisel mänguline vahend, sest ei saa võtta tõsiselt pilti, kus jalakäijate ülekäigurada on joonistatud pikki tänavat kulgemas. Omamoodi avardab AI kasutamine looja meeli. Kui mõte kipub kinni jooksma, siis on kasu, kuis saad niisama mängida. Peaasi, et mäng õigel ajal ära lõpeb.

XIII Noorte Tantsu- ja Laulupidu (54)
10. juuli 2023

Kus laulab ÖÖBIK? (36)
17. juuni 2023

Maailmakoristuspäeva üritus Kopli rannas (31)
16. juuni 2023

Prügikoristuse käigus tõdeti, et olukord Kopli promenaadil on aja jooksul paremaks läinud. Prügi on aasta - aastalt vähemaks jäänud. Kuid ideaalseks olukorda nimetada ikkagi ei saa. Koplirannas on vaja juurde puhkamise kohti, nii lagedas rannas, kui ka natukene varjatumal istuda soovijate jaoks. Küllalt palju on omaalgatuslikke lõkkekohti, millest jääb järgi reostus ja võimalik tuleoht. Küllalt palju on ikkagi konisid, klaastaara jäänuseid. Klaastaara jäänuste koha pealt aitab pandipakendi süsteemi laiendamine kõigele klaastaarale ja tagastatava pandi suurendamine. Põlevmaterjal põletatakse Kopli rannaalal isetegevuslikes lõketes ära. Paraku kipub sinna sisse ikka ka plasti jääma.

Kohal viibinud Põhja - Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap sõnab Facebooki postituses: "Aitäh Maailmakoristuspäev Eestis, et pakkusite nii ülla eesmärgiga koostööd. Kes ei tea, siis Maailmakoristuspäev Eestis ja Põhja-Tallinna valitsus viivad kogu suve vältel üheskoos läbi Põhja-Tallinna randade koristamisi.  Eile toimus esimene koristus ja kui esialgu arvasin, et Kopli liinide rannapromenaad on üsna puhas ja tööd ei jagu, siis väikeprügi ja konisid oli ikka kõvasti ja võsast sai välja tassitud isegi üks vana diivan. Suur tänu kohale tulnud kohalikele, hindame teie panust kõrgelt. "

Koristuskolmapäevakutega jätkatakse kahenädalase intevalliga kuni suve lõpuni. Järgmine koristus toimub 28. juunil algusega 18.00 Merimetsas. Igal koristusel loositakse välja kaks kontserdipiletit ühele inimesele NOËPi staadionikontsertile, mis toimub A Le Coq Arenal 19. augustil 2023.

Maailmakoristuspäev tutvustas ka oma kontseptsiooni konide kogumisest. Nimelt koguvad nad kokku õlletööstustes esinevaid praakpudelitoorikuid ja jagavad neid tasuta suitsetajatele. Pudelitoorik on ideaalne vahend konide kogumiseks, kui sinna peaks sattuma ka mitte kustunud koni, siis topsi hermeetiline suletus ei lase materjalil süttida ning koni kustub. Pudelitoorik ei levita ka ebameeldivaid lõhnu, see on pestav ja lihtsalt tühjendatav. 
 

Radikaalsete biitide töötuba Meisterjaaniga (32)
14. juuni 2023

Päikeselõõsas toimunud töötoa alustuseks lasi Meisterjaan huvilistel koguda oma nutiseadmetesse helisid, mida võis leida nelja minuti jooksul lähedasest linnaloodusest. Kes tõi kaasa lehelinnu siristuse, kes sai kätte prügiauto urina, kes leidis põnevust kiigel kilkava lapse.

Kui helid said kokku kogutud, lasi Meisterjaan kõigil koputada telefonitrummile loo kiirust. See jäi vahemikku 80-120 lööki, mis ongi kõige tavalisem muusikalise pala trummilöögi kiirus.

Siis algas tekstikirjutamise osa. Seda tehti klassikalise seltskonnamängu meetodil: igaüks kirjutas rea ning keeras paberi pärast oma rea lisamist kokku nii, et järgmine kirjutaja ei näinud eelkirjutaja poolt loodud sõnumit. Tagajärjeks oli kohati väga filosoofiline tekst, mille üks Reeded Tuleviku Nimel artist enesegi üllatavalt hästi looks laulis.

Kiire helide miksimise järel lasti inimestel koos teha ürgset ühist suminat. Sellest kõigest hakkas juba moodustuma lugu.

Meisterjaan teatas, sellest heliteose vormimiseks läheb ikkagi kena tööpäev tööd. Osalejad ei saanud nii kaua oodata, sest järgmine teatraalne üritus oli peale tulemas. 

Me vajame rohkem selliseid töötubasid ja rohkem tegevust tänavatel.

Nii mõnigi leidis, et oskab ja suudab midagi uut luua.

Aitäh korraldajatele Fridays For Future Eesti, Tallinna Linnavolikogu ja MEISTERJAAN

Raekoja platsi suvine park muudab vanalinna meeldivaks suviseks linnaruumiks (26)
06. juuni 2023

„Ajutise pargi eesmärk on panna tuttavaid kohti uue pilguga vaatama ja pakkuda uusi tegutsemisvõimalusi nii tallinlastele kui ka linna külalistele. Lisaks pakub park seda, mida erinevate linnafoorumite tähelepanekutes on esile toodud: vanalinnas võiks olla rohkem rohelust ja tarbimisvaba avalikku ruumi. Samal ajal usume, et see eksperiment suurendab ka Raekoja platsi ettevõtete käivet,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Pargis on võimalik oleskleda korvtoolides ja arvukatel istumisalustel, lugeda, jälgida välilaval toimuvaid kontserte ja etendusi või lihtsalt mööduvaid inimesi. Praegu on avati pargi esimene etapp, mis sisaldab lava, istumiskohti ja ligi 20 haljastuskonteinerit. Teises faasis, enne jaanipäeva, valmivad ülejäänud haljastuslahendused ja korvtoolidega lõõgastumisala ning rahvusraamatukogu sisustatud raamaturiiuliga lugemispaviljon. Tallinna Vanalinna linnaruumis on puudus tasuta ja tarbimisvabast istumisruumist. Paigaldatud istepingid leidsid linlaste ja külaliste poolt ka koheselt kasutamist.

Pargi autorid on Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome osakonna arhitekt Ann Kristiin Entson ja maastikukujundaja (Rohejälje projekti juht) Hannes Aava.

Aava sõnul oli algse idee lähtekoht mitmetes Vanalinna puudutavates aruteludes läbi käinud murekohad – tunti puudust tarbimisvabast avalikust ruumist.

„Sellest lähtuvalt tahtsime Rohelise pealinna aastaks teha sinna ühe ulatuslikku ruumieksperimendi, mis ühest küljes pakuks värsket ruumikogemust ja samas ärgitaks Vanalinna, aga ka laiemalt avaliku ruumi teemadel kaasa mõtlema ja rääkima,“ ütles Aava.

Ta lisas, et pargi põhiplaan moodustab kujunduslikult ringi, mis on ala kiiruga läbivatele inimestele kergesti läbitav, kuid tekitab samas ka osaliselt  suletud rohelusse mattunud minimaailma.

„Konteineritesse istutatav haljastus on mitmerindeline ja paljuliigiline, sisaldades muu hulgas ajaloolisi vanalinna kloostriaedades kasvanud liike nagu lavendel ja mungalill, aga ka palju muid inimestele ning tolmeldajate väärtusi loovaid taimi,“ kirjeldas Hannes Aava, Rohejälje projektijuht.

Taimede juurde on pandud sildid näitamaks, millised taimed seal kasvavad ning mis kutsuvad üles nendega suhestuma – vastavalt taimele nuusutama, katsuma või maitsma. Kõik taimed istutatakse sügisel linnaruumi ümber.

Tallinn on Euroopa rohelise pealinna aastal võtnud üheks eesmärgiks panustada muutustele linnaruumis. Projekt „Rohejälg“ koondab enda alla üle linna toimuvaid tegevusi, mille eesmärk on parandada rohealade kvaliteeti, tuua uut haljastust ja parandada linnaruumi tiheda kasutusega kohtades, toetada linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetada uudseid linnaruumilisi lahendusi. Ajutine park pakitakse sügisel kokku, puud istutatakse linna haljasaladele, Mööblit kasutatakse järgmisel aastal jälle ja nii loodetavasti kestab pargiprojekt kauem, kui ühe aasta.

Korilusmatk Paljassaarel (35)
04. juuni 2023

27. mail leidis aset Tallinna Keskkonna - ja Kommunaalameti poolt korraldatud Korilusmatk. Korilusmatka viis läbi tegevusterapeut Ella Kari, kellel sarnaste matkade eesvedamisel juba pikemaajalisem kogemus.  Tallinna kogukonnaaednikest koosnev grupp läbis kolme tunni jooksul tiiru Paljassaare poolsaarel, kus tänu Nõukogude armee kohal viibimisele on veel säilinud liigirikkus. Paljassaare hoiualalt võib leida nii mitmeidki taimi, mida purki või suisa suhu pista võib. Neist kõige tuntuim on ehk igal pool leviv ja paraku kahjuks umbrohuks peetav võilill. Võilill on söödav täies ulatuses - õis maitseb hea eriti, kui ta on noor. Lehed kõlbavad salatisse iga kell. Juurt tasub korjata rohkem sügise poole. 

Paljud tunnevad ka teelehte, kes aitab kinni pidada verejooksu haavast. Ka raudrohtu teatakse. Kellel kombeks tõsta immuunsust, aga ka söögiisu. Männikasvud on salakavalad. Lisaks erinevatele vitamiinidele kätkevad nad endas testosterooni. Üllatusi tuleb ka ette. Näiteks roomav - madar sobib ka süüa. Ja loomulikult paljud pungad. Piimnõgese õied. Kevadel võib metsast kerge vaevaga taimse keretäie saada.

Matk lõppes Ella keedetud taimse supiga. Soovijad võisid sellele muidugi lisada keedetud kanamuna ja leival nõgesega segatud võid. Seda siiski paljud ei lisanud. Kuid kevadised taimed on väekad ja toivad.

Korilusmatkal saab osaleda pea igal ajal raske raha eest. Selleks tuleb minna Aegviitu.