Veesõidukid on kõik ujuvvahendid, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks: laev, väikelaev, reisiparvlaev, võistluspurjekas, jeti, surfjet, purjelaud, purjejaht, (mootor)paat, ruhi, ruup, lodi jne. 

Liiklemine kaitsealadel:

Veekogusid nagu kogu loodust võib inimene just hoolimatu tegevusega tõsiselt kahjustada. Igasugune reostus, olgu selleks vette lekkiv mootorikütus või üle paadiserva loobitav praht, rikub vee seisundit, ohustab kalu, põhjaloomastikku ja veelinde. Samuti võib vee-elustikku häirida ja kahjustada vee peal liikuvate mootorsõidukite müra ning sõitmisest tekkiv vibratsioon.

Madalas vees sõitmine lõhub veekogu põhjas olevat taimestikku. Sõitmisega kaasnev lainetus võib kahjustada veekogu kaldaid.

Mida väiksem veekogu, seda tundlikum see on kahjulike välismõjude suhtes.

Veekogude kaitseks on seatud rida keskkonnakaitselisi nõudeid ja piiranguid, mida peab iga veekogule sõitma mineja teadma. Loomulikult ei tohi keskkonnanõuete kõrval unustada ohutusnõudeid. 

Kaitsealadel võib sõita veesõidukitega, sh ilma mootorita veesõidukitega, ainult juhul, kui see on kooskõlas kaitse-eeskirjaga. Teavet kaitsealadel liikumise kohta saab Riiklikult Looduskaitsekeskuselt ja maakondlikust keskkonnateenistusest.

Ranna või kalda piiranguvööndis on mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid või radu valdavalt keelatud. Erandina on piiranguvööndis mootorsõidukiga sõitmine lubatud kutselisel või harrastuskalapüügil veesõiduki veekogusse viimiseks. 

Veesõidukitega veekogudel liiklemise võib jagada kaheks:

  • liiklemine merel ja laevatatavatel sisevetel (Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni),

  • liiklemine mittelaevatatavatel sisevetel.
Liiklemine merel ja laevatatavatel sisevetel:
  • tuleb vältida veekogu reostamist ja kalda pinnase kahjustamist veesõiduki vette laskmisel,

  • keelatud on sõita tähistatud ujumistsoonides, samuti ei tohi sõita supelrandu tähistavatele poidele lähemale kui 100 meetrit.

Liiklemine mittelaevatatavatel siseveekogudel:

Avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on veesõidukiga sõitmine igaühel lubatud, kuid seejuures tuleb meeles pidada:

  • veekogul liikleja ei tohi rikkuda maaomaniku ning teiste veekogu ja vee kasutajate õigusi, samuti ei tohi ta kahjustada vee-elustikku, veekogu sängi, kaldaid, vesiehitisi ega tehnovõrkusid;

  • suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, kui maavanem või kohalik omavalitsus ei ole seda piirkiirust vähendanud;

  • järvedel pindalaga alla 100 ha ja jõgedel, mille laius laevatataval lõigul jääb alla 10 m, on mootorsõidukitega liiklemine keelatud;

  • supelrandu tähistavatele poidele ei tohi veesõidukiga sõita lähemale kui 50 m, jõgedel asuvatest tähistatud supluskohtadest tuleb mööduda teiselt poolt jõe telgjoont;

  • veesõidukeid tuleb hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ning neid ei saa kasutada kõrvalised isikud;

  • eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib liigelda ainult omaniku loal.

Sarnased artiklid