Taristuminister Vladimir Svet kohtus reedel Läti transpordiminister Kaspars Briškensi ja Leedu transpordiminister Marius Skuodisega. Ministrid kinnitasid Leedus toimunud kohtumisel, et pühendutakse eesmärgile ehitada Rail Baltic valmis käesoleva kümnendi lõpuks.

„Jätkuvalt on eesmärk, et 2030. aastast algaks reisi- ja kaubarongiliiklus kogu Rail Balticu trassil. Hea meel, et ehitus edeneb Eestis hoogsalt – ehituses on juba 55 kilomeetri ulatuses põhitrassi ning 20 kilomeetri osas on hanked lõppjärgus,” tõi taristuminister Vladimir Svet välja. „Endiselt peab aga kulude kasvul silma peal hoidma ning leidma võimalusi kokkuhoiuks ja efektiivsemaks ehitamiseks.”

Ministri sõnul on Eestis üle vaadatud projekti tehnilised kriteeriumid ja saavutatud sealt juba 400-500 miljonit eurot kokkuhoidu. „Täiendavat kokkuhoidu võimaldab näiteks kahe rööpapaari asemel ühe ehitamine – analüüsid on näidanud, et sellest piisab läbilaskevõime tagamiseks üheks kümnendiks või kauemaks. Lisaks ehitatakse terminalid ja kohalikud peatused esimeses etapis võimalikult ökonoomselt,” sõnas Svet. 

Kokkuhoidu annab ka kiire ehitus.

„Hetkeseisuga on avatud hanked Eestis planeeritust odavamad, kuivõrd taristuehituse turul valitsev konkurents seda soosib. Mida kiiremini ehitame, seda soodsamalt saame ehk iga edasi lükatud aasta teeb ehitust kallimaks,” lisas minister.

Lisaks kulude kokkuhoiule arutati täiendava rahastusvõimalusena ka laenu võtmist. Aasta lõpuks koostab projekti ühisettevõte RB Rail ettepanekud kulude kokkuhoidmiseks ja täiendava rahastuse leidmiseks. Seejärel on neid võimalik Balti riikide vahel läbi rääkida.

Ministrid arutasid, kuidas ühendada kolme Balti riigi pealinnad olemasolevat raudteed kasutades enne Rail Balticu valmimist. Sel aastal avatud Vilniuse–Riia rongiühendus on reisijate poolt väga hästi vastu võetud, mis minister Sveti hinnangul kinnitab vajadust jätkata Tartu–Riia rongiühenduse loomisega. Lisaks said ministrid ülevaate, milliseid ettevalmistusi teevad riigid, et integreerida Rail Baltic tulevikus olemasoleva Balti raudteesüsteemiga.

Svet, Briškens ja Skuodis allkirjastasid kohtumise lõpus deklaratsiooni, milles rõhutati vajadust suurendada oluliselt tsiviilkasutuseks ning sõjaväe vajadustele vastava taristu ehituse toetamist. Ministrite sõnul on tulenevalt geopoliitilise olukorra muutusest kasvanud märkimisväärselt vajadus investeerida taristusse, mis võimaldab kiiresti ning suures koguses sõjaliste vahendite transporti.