Rahvusvahelist kliimakonverentsi COP28 võib lugeda oodatust edukamaks - esmakordselt saavutati ülemaailmne üksmeel, et fossiilkütustest loobumine on vajalik ning nende kasutamisest eemaldutakse. Riikide ühist otsust kolmekordistada taastuvenergia võimekust ning kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030 saab seejuures pidada saavutatud kokkuleppe nurgakiviks.

„Arvestades, et laua taga oli nii palju erinevaid riike ning lisaks Ukraina sõjale on puhkenud ka Iisraeli-Gaza konflikt, on tulemus märkimisväärne,“ sõnas Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. „2023. aasta on soojarekordid tõestavad, et kliimamuutuste mõju kiireneb ning 1,5 °C eesmärgi käeulatuses hoidmiseks tuleb vähese heitega investeeringute tempot tõsta.“

Juba konverentsi avapäeval lepiti kokku uues kaotuse ja kahju fondis kõige haavatavamate riikide toetuseks. „See kokkulepe tõi kohe konverentsi esimesel päeval arengumaad ja arenenud riigid üksteisele lähemale ja aitas ka teiste ostuste sõlmimisel,“ märkis Klaas. „Kliimamuutuste tõttu kannatavate riikide toetamine on meie kõigi huvides, sest joogivee ja haritava maa kättesaadavus igas maailma nurgas on kokkuvõttes julgeoleku küsimus ning hoiab ära rändesurvet. Võimendavad ju keskkonnakriisid ka geopoliitilisi pingeid ning mõjutavad oluliselt maailmamajanduse stabiilsust,“ selgitas Klaas. 

Tänahommikusel lõpuplenaaril võtsid riigid vastu esimese Pariisi kokkuleppe vaheülevaate, mis paraku näitab, et vaatamata üldistele edusammudele kliimamuutuste leevendamisel ja kohanemisel oleks vaja teha rohkem. Eesmärgi saavutamiseks tuleb ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet vähendada 43% võrra 2030. aastaks ja 60% võrra 2035. aastaks võrreldes 2019. aasta tasemega ning CO2-neutraalsus saavutada 2050. aastaks.

COP28-l löödi käed, et aastaks 2030 kolmekordistab kogu maailm taastuvenergia tootmisvõimsust ja kahekordistab energiatõhusust, samuti vähendatakse järk-järgult söeenergiat. Ka kiirendatakse jõupingutusi heitevabade energiasüsteemide kasutuselevõtuks, et hiljemalt sajandi keskpaigaks minna üle heiteta või vähese CO2-heitega kütustele. 

„Eesti on taastuvenergia suurendamise eesmärgi juba võtnud. Lisaks puhtamale elektritootmisele vähendame nii ka inimeste kulutusi energiale ning panustame enda üldisesse julgeolekusse,“ kommenteeris Klaas. 

Vaheülevaate alusel peavad riigid nüüd uuendama oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise kavasid. „USA ja Hiina andsid juba Dubais teada oma pikaajalise riikliku eesmärgi uuendamisest vastavalt COP28 tulemusele, mis annab lootust, et nad on tõsiselt asja juures,“ sõnas Klaas.  

Riigid jõudsid Dubais üksmeelele, et kiirendavad heitevabade ja vähese heitega tehnoloogiate, sealhulgas taastuvate energiaallikate, tuumaenergia, heite vähendamise ja kõrvaldamise tehnoloogiate ning vähese CO2-heitega vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu. Süsihappegaasi kõrval kahandatakse ka teiste kasvuhoonegaaside, eriti metaani emissioone juba aastaks 2030. Samuti kiirendatakse maanteetranspordi heitkoguste vähendamist taristu arendamise ning heiteta ja vähese heitega sõidukite kiire kasutuselevõtu abil.

„Kliimakonverentsi otsus annab selge sõnumi, et investeerida tasub puhastesse tehnoloogiatesse. Ka avab see ärivõimalusi paljudele Eesti ettevõtetele, kellel on pakkuda vajalikke tehnoloogiaid globaalsete kliimaprobleemide lahendamiseks,“ märkis Klaas. „Puhaste tehnoloogiatega hoiame pikemas perspektiivis ka kulusid kokku. Veelgi tähtsam on aga nende mõju meie tervisele - mida puhtam õhk, seda vähem on hingamisteede haigusi.“ 

Ka märgitakse lõppotsuses, et võimalikult kiiresti tuleb kaotada ebatõhusad fossiilkütuste toetused, mis ei toeta õiglast üleminekut.

Olulisematest COP28 otsustest võiks ära nimetada veel globaalset kohanemise eesmärki, mis näeb ette kohanemise püüdluste tõhustamist eelkõige arengumaades. Loodud globaalse kohanemise raamistik peab aitama vähendada kliimamuutuste kahjulikke mõjusid. 

ÛRO regionaalne Ida-Euroopa grupp, kuhu kuuluvad ka mitmed Euroopa Liidu, sh Balti riigid, jõudsid kokkuleppele, et järgmised kliimakõnelused COP29 korraldab Aserbaidžaan. Nimelt roteerub kliimaläbirääkimiste korraldamine viie ÜRO regiooni vahel ja iga regioon saab ise otsustada, kus riigis see toimub. Et toetus COP29 korraldamisele Aserbaidžaanis tuli ka Armeenialt, nähakse sammuna rahu suunas nende kahe riigi vahelistes suhetes.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta