Täna avaldatud EEA ülevaate kohaselt saaks Euroopa merede olukorda oluliselt parandada, kuid selleks on vaja rakendada erinevaid tegevusi.

Täna avaldatud EEA ülevaate kohaselt saaks Euroopa merede olukorda oluliselt parandada, kuid selleks on vaja rakendada erinevaid tegevusi.

Euroopa mered on üldiselt halvas olukorras, mis ohustab kalanduse pikaajalist konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Ülepüük, kaaspüük ja elupaikade degradeerumine on viinud Euroopa merede elurikkuse vähenemiseni, mida süvendavad eutrofeerumine, reostus ja kliimamuutused.

Eesti merede seisund pole siinkohal mingiks erandiks. Samad probleemid kimbutavad meidki. Pinna- ja põhjavee seisundist annab ülevaate interaktiivne kaart (arcgis.com).  

EEA ülevaade „Terved mered, elujõuline kalandus: üleminek keskkonnasäästlikule sektorile“ annab pildi Euroopa merede ja kalanduse keskkonnaseisundist ning toob esile konkreetsed võimalused, mis aitavad saavutada pikaajalise konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku kalanduse.

Kalandus sõltub mereökosüsteemidest, kuid Euroopa mered on üldiselt halvas seisukorras, kuna inimtegevuse ja kliimamuutuste surve üha suureneb. Umbes 40% kaladest ja karpidest Euroopa meredes ei ole heas seisukorras või neid ei püüta jätkusuutlikult. Tasakaalu leidmine kalanduse ja teiste "sinise majanduse" tegevuste vahel (näiteks avamere tuulepargid) muutub üha olulisemaks.

Kalandus võib avaldada ka negatiivset mõju mereökosüsteemidele, sealhulgas kaaspüügi, vette tagasilaskmise, elupaikade degradeerumise, püügivahendite kaotamise ja mahajätmise, reostuse ja süsiniku vabastamise kaudu merepõhjast. EEA ülevaates rõhutatakse, et hoolimata teatavast edust ülepüügi vähendamisel mõnes Euroopa veekogus, püsivad kohati siiani kahjulikud tavad ja mittesäästlikud püügivõtted.

Ülevaates on loetletud mitmed tegevused, mis aitavad tagada Euroopa kalanduse jätkusuutlikkust. Peamised võtted hõlmavad kõigi püügitasemete hoidmist jätkusuutlikul tasemel, kahjulike tavade järk-järgulist kaotamist ja väiksema keskkonnamõjuga püügitavade edendamist. Lisaks on oluline laiendada ja paremini hallata merekaitsealade võrgustikku. Praegu hõlmavad kaitsealad umbes 12% ELi meredest, kuid vaid väikesel osal neist on kaitsekavad ning vähem kui 1% pakub ranget kaitset, sealhulgas kalapüügi keeldu. EL on võtnud kohustuse kaitsta 30% oma meredest aastaks 2030, sealhulgas võtta 10% range kaitse alla.

Euroopa rohelepe käsitles vajadust saavutada ELi kalanduse jätkusuutlikkus ja tagada õiglane üleminek. 2023. aastal avaldati tegevuskava mereökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks, et tagada säästev ja vastupidav kalandus, mis on osa laiemast kalanduse ja ookeanide paktist, mis on seotud 2030. aasta elurikkuse strateegiaga. Ka hiljutistes poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile, mille esitas president Ursula von der Leyen, rõhutatakse, et kalandussektor peab jääma jätkusuutlikuks, konkurentsivõimeliseks ja vastupidavaks, tagades samal ajal võrdsed tingimused Euroopa kalanduses. Samuti keskendutakse sinise majanduse edendamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele kõigis ookeanidega seotud valdkondades.

Kogu ülevaatega saab tutvuda siin.

Keskkonnaagentuur jälgib erinevate näitajate põhjal merekeskkonna seisundit. 2023. aasta mereseire tulemustest saad põhjalikumalt lugeda ka juulikuus ilmunud blogist või Keskkonnaportaalist pinnavee seisundi aruannetest ja kaardiloost.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta