Baltikumi energiaturg tegutseb ühtsel Balti sagedusel. Eesti, Läti ja Leedu valmistuvad Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamiseks ja energiaturvalisuse tagamiseks, kuid eraldi lahendused ei ole efektiivsed. Eesti plaan jaotada võrgutasud tootjate ja tarbijate vahel tekitab ebakindlust just ajal, mil on vaja pikaajalist vaadet. Marko Viiding, Vindr Eesti juht, selgitab, et võrgutasude süsteem peaks keskenduma Baltikumiülesele ühtsele vaatele, mis tagaks õiglase ja avatud turumajanduse kõikidele turuosalistele.

“Eestis välja töötatud elektrivõrgu tasude lahendus, mis valmistub Vene võrgust lahti ühendamiseks, ei ole tootjate vaates avatud konkurentsi soosiv ega tarbijate vaates turumajandusele kohane,” ütles Viiding.

Ta rõhutas, et riik ei peaks ühe käega toetama uusi energiatootmisvõimsusi ja samas topelt maksustama elektrivõrgu toimimist.

Eesti, Läti ja Leedu tegutsevad ühises Nord Pooli võrgus, seega on oluline arvestada võrdselt nii tootjate kui ka tarbijatega kogu Baltikumis. Regulatiivsed käärid moonutavad turgu ning võivad edaspidi soosida lõunanaabrite energiatootjaid ning panna seeläbi Eesti ebavõrdsesse positsiooni.

Viiding selgitas, et praeguse plaani järgi toetab Eesti riik taastuvenergia tootjaid uute tootmisüksuste arendamisel võrgutasude oksjoni kaudu, kuid hiljem võetakse see toetus võrgutasudena tootjatelt ja lisatasudena tarbijatelt tagasi. Selgem ja investeerimiskindlust suurendav lahendus oleks, kui riik tagaks võrgu toimimise ja arendamise, tootjad vastutaksid uute ja seniste energiatootmisvõimsuste toimimise eest ja saaksid seeläbi tarbijatele mõistliku hinnaga energiat pakkuda.

„Vindr praktikast näeme, et Skandinaavia riikides on oluliselt tugevam energiatootjate konkurents. Avatud energiaturg, kus on palju osalisi soosib nii varustuskindlust kui ka mõistlikumat energiahinna taset“ tõi Viiding esile.

Ta kõrvutas, et samas Läti ja Leedu on eemaldunud taastuvenergia arenduste subsideerimisest. Eesti energiaturg on samuti valmis, et uued taastuvenergia arendused toimiksid vabaturumajanduses.

Vindr Eesti juht tõi paralleeli, et kuigi ka lõunanaabrite energiapoliitika Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamiseks on alles loomisel, on seal arutluse all katta riigi poolt ligi kuue kuu sagedusreservide tasud, et üleminekuperioodi jooksul teha jätkusuutlikke kalkulatsioone tootjate ja tarbijate huvisid arvestades.

“Riik ei subsideeri uute taastuvenergialahenduste arendamist, kuid vastutab võrgu arenduse ja toimimise eest, jättes tootjatele vastutuse tootmisüksuste arendamise ja energia julgeolekusse panustamise eest,” ütles Viiding.

Vindr Eesti ja paljud teised Eesti energeetikaettevõtted leiavad, et Baltikumi energiaturg peaks toimima ühtsena ning vaja on Baltikumiülest sarnastel alustel arenduspoliitikat, mis tagaks ausa ja avatud turu, kus energiaettevõtetel on võimalus arendada uusi projekte ja pakkuda tarbijatele jätkusuutlikumaid energialahendusi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta