Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldasid 15. aprillil värske Euroopa kliimaraporti 2024 (European State of the Climate report ehk ESOTC 2024), mis heidab pilgu kõige soojemale aastale Euroopas alates mõõtmiste algusest.

Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu ja kliimamuutuste mõju siinsetele oludele on väljaspool kahtlust. 2024. aasta oli ilmamõõtmiste ajaloos kõige soojem Euroopas, kus rekordeid registreeriti nii kesk-, ida- kui kagupiirkondades. Sageli tuli ette ränki torme ja ulatuslikke üleujutusi, mis tõid kaasa vähemalt 335 hukkunut ja puudutasid umbes 413 000 inimest. Kliimatingimustes esines kogu aasta vältel ebatavaline kontrast ida ja lääne vahel: kui idas valitsesid äärmiselt kuivad ja mõnikord rekordiliselt soojad olud, siis läänes oli soe, aga märjem.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) poolt 15. aprillil 2025 avaldatud Euroopa kliimaraportisse 2024 (ESOTC 2024) on andnud oma panus umbes 100 teadlast. Nad teevad põhjaliku ülevaate Euroopa kliima hetkeseisust.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenust osutab Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille täisliige on Eesti 2020. aastast. Alates 2018. aastast C3S-i poolt avaldatavad Euroopa kliimaraportid annavad detailse ülevaate möödunud aasta ilmastikust ja ei piirdu üksnes õhutemperatuuri aastakeskmistega. Analüüsitakse väga erinevaid ilmastikunäitajaid nagu kuuma- ja külmastress, päikesepaiste kestus ja pilvisus, maastikupõlengud, liustike olukord ja palju muud.

Joonis 1. Vasakul: 2024. aasta maapinnalähedase õhutemperatuuri aastakeskmiste anomaaliad ehk kõrvalekalded pikaajalisest keskmisest. Tumedamad punased toonid tähistavad pikaajalise keskmisega võrreldes kõrgemaid, sinakamad keskmisest madalamaid näitajaid. Paremal: 2024. aasta sademete summa anomaaliad ja ekstreemsused. Sinakamad toonid tähistavad pikaajalisest keskmisest kõrgemaid sademeid, pruunikad madalamaid. Pikaajaline keskmine on normperioodi 1991−2020 keskmine. Andmed: ERA5. Joonis: C3S.

ECMWF-i peadirektor Florence Rabier avaldas rahulolu, et juba teist aastat avaldab C3S kliimaraporti koostöös WMO-ga.

„2024. aasta raport näitab, et jõgede võrgustikust peaaegu kolmandik ületas üleujutuse tähenduses kõrge taseme ja kuumastress Euroopas on endiselt tõusuteel, mis osutab vastupidavuse suurendamise vajadusele. Kuna 51% Euroopa linnadest omab nüüdseks spetsiaalset plaani kliimamuutustega kohanemiseks, rõhutab see meie tippteadusel põhineva informatsiooni väärtuslikkust poliitikakujundajate jaoks.“

WMO peasekretär Celeste Saulo tõi välja, et Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu ja kogeb äärmuslike ilmastikuolude ning kliimamuutuste tõsiseid tagajärgi. „Iga lisanduva kraadi murdosa toob esile riske, mis ähvardavad meie elusid, majandust ja planeeti. Kohanemine on hädavajalik. WMO koos oma partneritega suurendab seetõttu jõupingutusi varajase hoiatuse süsteemide ja kliimateenuste tugevdamiseks, et abistada otsustajaid ja muuta ühiskonda vastupidavamaks. Teeme edusamme, kuid meil tuleb tegutseda ulatuslikumalt ja kiiremini, ja meil tuleb tegutseda üheskoos.“

„Kliimamuutused ei jäta kedagi puutumata – ei Euroopas ega Eestis. Äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis toovad kaasa ohtusid inimeste elule ja varale, tuleb ette üha sagedamini. Nende varajane märkamine ja kiire teavitamine on ülioluline. Selle nimel töötab Keskkonnaagentuur iga päev,“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Kui seni on meie elukeskkonna kujundamisel lähtutud peamiselt talvekliimast, sest peame ennast Põhjamaaks, siis nüüd tuleb arvestada järjest enam ka kuumade ilmade ja äärmuslike sademetega. See eeldab uusi lähenemisi nii linnaplaneerimises kui ka näiteks hoonete projekteerimisel – peame erinevates eluvaldkondades kohanema kiiresti muutuva ilmastikuga."

„Euroopa Komisjoni Maa seire programmi asedirektori Elisabeth Hamdouchi sõnul on C3S-i ja WMO koostöös valminud raport oluline verstapost, mis rakendab nii Maa seireprogrammi elemente, Copernicuse teenuseid kui teadlaste ekspertiisi. „Copernicus on osa Euroopa Liidu investeeringust sõltumatutesse kliima-andmetesse, mille eesmärk on toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist.“

Euroopa kliimaraporti 2024 põhilised faktid:

• Temperatuur: 2024. aasta oli kõige soojem aasta Euroopas. Peaaegu pool maailmajaost koges rekordilisi aastakeskmisi.
• Mere pinnatemperatuurid: Euroopa regioonis oli mere pinnatemperatuuri aastakeskmine seni registreeritutest kõrgeim, ületades pikaajalist keskmist 0,7 °C võrra. Vahemeres oli pinnatemperatuur keskmisest 1,2 °C võrra kõrgem.
• Sademed: Sademete puhul valitses selge kontrast ida ja lääne vahel. Aasta oli Lääne-Euroopas üks kümnest kõige märjemast aastast analüüsiperioodil, mis algas 1950.  
• Üleujutused: Euroopas kogeti kõige ulatuslikumaid üleujutusi alates 2013. aastast. Peaaegu kolmandikus jõgede võrgustikust esines vooluhulki, mis kerkisid kõrgemale vähemalt üleujutuse „kõrgest (high)“ tasemest. Tormid ja üleujutused puudutasid Euroopas ligikaudu 413 000 inimest, kusjuures hukkunuid oli vähemalt 335.
• Kuumastress: päevade arv, mil esines „tugevat“, „väga tugevat“ ja „äärmuslikku kuumastressi“ põhjustavaid ilmastikuolusid, kerkis kõigil kolmel juhul teisele kohale mõõteajaloos. 60% Euroopast koges keskmisest rohkem päevi, mil kuumastress oli vähemalt „tugev“.
• Taastuvenergia: Möödunud aastal tõusis Euroopas taastuvenergiaallikate baasil toodetud elektri osakaal rekordilise 45 protsendini.
• Külma-äärmused: Euroopa maismaapiirkond, kus esines vähem kui kolm kuud (90 päeva) külmapäevi (frost days) oli ulatuslikum, kui eales mõõdetud (u. 69%, keskmine on 50%).
• Külmastress: möödunud aastal tuli ette rekordiliselt vähe päevi, mil esines vähemalt „tugevat külmastressi“ põhjustavaid ilmastikuolusid.
• Liustikud: Liustikujää kadumist esines kõigis Euroopa vastavates piirkondades; liustikud Skandinaavias ja Teravmägede saarestikus (Svalbardis) kaotasid massi seni dokumenteerimata suures ulatuses.
• Maastikupõlengud: septembris hävitasid põlengud Portugalis nädalaga umbes 110 000 ha (1 100 km2), mis on ligikaudu veerand kogu Euroopas aasta jooksul põlenud territooriumist. Maastikupõlengud Euroopas tabasid hinnanguliselt 42 000 inimest.

C3S-i direktor Carlo Buontempo kinnitas, et 2024. aasta oli Euroopas rekordiliselt soe ning tõi kaasa Kagu-Euroopa pikima kuumalaine, erakordselt suure liustike massi kahanemise Skandinaavias ja Teravmägedes ning kontrastid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.

„Euroopa kliimaraport on aardelaegas, mis sisaldab kvaliteetset infot meie muutuva kliima kohta. Kliima-andmete ja -teabe kasutama õppimine otsuste langetamiseks peaks muutuma prioriteediks meie kõigi jaoks.“

Laiaulatuslikud üleujutused, erakordne kuumus ja põud Ida-Euroopas

Raportis pööratakse erilist tähelepanu Euroopa üleujutustele, fookusega ekstreemsustel Kesk- ja Ida-Euroopas (seoses tormiga Boris) ning Hispaania maakonnas Valencias. Tähelepanu pööratakse ka suvisele kuumale ilmale ja põuale Kagu-Euroopas.

30% Euroopa jõgede võrgustikust ületas mullu vähemalt „kõrge“ ja 12% „äärmusliku“ üleujutuse piirmäära. Septembris tabas torm Boris sadu tuhandeid inimesi. Üleujutusi, hukkunuid ja kahjustusi esines paiguti Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias, Rumeenias ja Itaalias.

Oktoobri lõpus koges Hispaania erakordseid sademeid ja üleujutusi, mis tõid kaasa hävingu ja inimohvrid Valencia provintsis ja naaberpiirkondades.

Kagu-Euroopas oli juulis ametlikel andmetel pikim kuumalaine, mis kestis 13 päeva järjest ja mõjutas 55% regioonist. Suvel esines Kagu-Euroopas rekordiline arv troopilisi öid (23) ja vähemalt „tugevat“ kuumastressi tekitavaid päevi (66).

Esimest korda hõlmavad fookusteemad ka üleujutuste, äärmusliku õhutemperatuuri ja põua tulevikutrende, mida on käsitlenud Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC). Viimase kohaselt on Euroopa piirkond, kus kliimaprojektsioonide järgi on üleujutuste oht tulevikus suurim ja kus maakera soojenemine 1,5 °C tooks seoses ekstreemse kuumaga kaasa 30 000 hukkunut aastas.

Kliimapoliitika ja -meetmed

Käesoleval aastal hõlmab põhisündmuste kaart ka uut kihti, mis tõstab esile näiteid kliimamuutustega kohanemisest erinevates Euroopa linnades.

Raporti kliimapoliitika ja -meetmete sektsiooni kohaselt on 51% Euroopa linnadest võtnud vastu plaanid kliimamuutustega kohanemiseks, mis on julgustav edasiminek, võrreldes 26 protsendiga 2018. aastal. See näitab, et püsivad jõupingutused suurendavad võimalusi efektiivseks kohanemiseks kliimamuutustest tingitud väljakutsetega. Äärmuslikud ilmastikuolud kujutavad endast kasvavat riski tehiskeskkonnale, taristule ja teenustele, mida need pakuvad.

Ebatavalised ilmastikukontrastid

2024. aastal kogesid Euroopa eri regioonides elavad inimesed väga erinevaid ilmastikuolusid. Kerkis esile selge ida-lääne kontrast, kus idas valitsesid kuivad, päikeselised ja erakordselt soojad tingimused, aga läänes oli pilvine, märjem ja vähem soe.

Joonis 2. Vasakul: Päikesepaiste kestuse anomaaliad (%) Euroopas vahemikus 1983−2024. Oranžiga on tähistatud positiivsed anomaaliad, halliga negatiivsed. Paremal: päikesepaiste kestuse anomaaliad (tundides) Euroopas 2024. aastal. Oranži varjundid tähistavad positiivseid anomaaliaid ja halli varjundid negatiivseid. Võrdlusperioodiks on 1991−2020, mille keskmise suhtes on arvutatud ka anomaaliad ehk kõrvalekalded sellest pikaajalisest keskmisest. Andmed:  CM SAF SARAH-3 CDR ja ICDR. Graafik: C3S/ECMWF/DWD/EUMETSAT.

See ida-lääne kontrast avaldus ka paljudes kliimanäitajates nagu temperatuur, sademed, mullaniiskus, pilvisus, päikesepaiste kestus, päikesekiirgus ja päikeseenergia tootmise potentsiaal. Järelikult kajastus erinevus ka Euroopa jõgede võrgustikus, kus Lääne-Euroopa jõgedes registreeriti keskmisest kõrgemad ja Ida-Euroopas keskmisest madalamad vooluhulgad.

Joonis 3. Anomaaliad ja ekstreemsused 2024. aasta jõgede vooluhulkades. Ekstreemsuste hindamiseks on võetud andmed perioodist 1992−2024. Anomaaliad arvutati võrdlusperioodi 1992−2020 keskmise suhtes. Punakamad toonid tähistavad väiksemaid vooluhulkasid, sinakamad suuremaid. Andmed: EFAS. Graafik: CEMS/C3S/ECMWF.

Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2024. aasta Eestis soojuselt teine ametlike ilmamõõtmiste ajaloos. Keskmine õhutemperatuur oli 8,1 °C, mis on pikaajalisest keskmisest (1991−2020) 1,7 °C võrra kõrgem. Veel soojem on olnud vaid 2020. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C. Kolmes seirejaamas kordusid seevastu 2020. aasta rekordid. Sademeid oli 93% pikaajalisest keskmisest, kusjuures eriti kuiv oli maikuu. Päikest paistis ligi 107% pikaajalisest keskmisest (vt Eesti meteoroloogia aastaraamat 2024).

Eesti jõgede vooluhulkade poolest kujunes möödunud aasta sarnaseks pikaajalisele keskmisele, ehkki kuust-kuusse esines suuri variatsioone. Valingvihmad suvel tõstsid mitmel korral veetasemeid ka Eestis, eelkõige augusti alguses Tartu piirkonna jõgedes, kus näiteks Ahja ja Võhandu valgaladel tekkisid üleujutused ja Tartu linna tabas lühiajaline uputus (vt Hüdroloogiline aastaraamat 2024).

Edasiminek taastuvenergiaallikatega

Taastuvenergiaallikate baasil toodetud elektri osakaal Euroopas oli 2024. aastal taas rekordiliselt kõrge ehk 45%. 2023. aastal oli see 43% ja annab märku Euroopa jõupingutustest süsinikuvaba energiasüsteemi loomiseks. Elektritootmises enamikus taastuvenergiaallikatele toetuvate Euroopa Liidu riikide osakaal on alates 2019. aastast peaaegu kahekordistunud, kerkides allikate kohaselt 12-lt kahekümneni.

Joonis 4. Protsendid, mis näitavad erinevate energiaallikate osakaalusid Euroopa tegelikust elektritoodangust aastail 2016−2024. Päikeseenergiat tähistab kollane, tuuleenergiat lilla ja hüdroenergiat sinine värv. Andmed: ENTSO-E and Elexon. Diagramm: C3S/ECMWF.

Taastuvenergia tootmine ja elektrinõudlus sõltuvad suurel määral ilmastikuoludest ja päikeseenergia tootmise potentsiaal kajastus mullu ka erinevustes idapoolsete (päikeseliste) ja läänepoolsete (pilvisemate) olude vahel.

Taastuvenergia rakendamise seisust Eestis 2024. aastal saab lugeda Keskkonnaportaalist (Keskkonnaagentuur).

Kasvav kuumastress, nii ööl kui päeval

Kuumastressi põhjustavate päevade ja troopiliste ööde arv Euroopas kasvab: 2024. aastal esines rekordilähedane arv päevi, mil valitsesid kuumastressi tekitavad tingimused ja troopilised ööd. Kogu Euroopas keskmiselt tuli ette ligi kuu aega vähemalt „tugevat“ kuumastressi põhjustavaid olusid ja umbes 12 troopilist ööd. Variatsioone esines kogu maailmajaos, kuid Kagu-Euroopa koges mõlemal juhul rekordilisi näitajaid. Kuum ilm võib põhjustada kehale stressi, mis ei sõltu üksnes õhutemperatuurist, vaid ka selle koosmõjust teiste keskkonnateguritega nagu näiteks õhuniiskus ja tuule kiirus. Ka kõrged öised temperatuurid võivad mõjutada tervist, sest pakuvad vähe leevendust päevasele kuumastressile.

Joonis 5. Vähemalt „tugevat“, „väga tugevat“ ja „äärmuslikku“ kuumastressi põhjustanud päevade aastakeskmised kogu Euroopas perioodil 1950−2024. „Tugevat“, „väga tugevat“ ja „äärmuslikku“ kuumastressi põhjustavate olude piirmääradeks on vastavalt 32 °C, 38 °C ja 46 °C UTCI järgi (Universal Thermal Climate Index käsitleb tunnetuslikku temperatuuri, kus võetakse arvesse õhutemperatuuri, õhuniiskust, tuule kiirust, päikesepaistet ja ümbritsevast keskkonnast eralduvat soojust ja keha reaktsiooni nendele keskkonnatingimustele). „Troopilised ööd“ on ööd, mil õhutemperatuur ei lange alla 20 °C. Andmed: ERA5-HEAT, ERA5. Diagrammid: C3S/ECMWF.

Eesti kuumalainetest/kuumapäevadest 2024. aastal ja kuuma ilmaga seotud pikaajaliste trendide kohta saab lugeda Keskkonnaportaalist, kus seda teemat avab interaktiivne graafik.

ÜRO nimetas 2025. aasta rahvusvaheliseks liustike hoidmise aastaks. ESOTC 2024 andmetel kahanes liustikujää kõigis Euroopa vastavates piirkondades. Kesk-Euroopa on üks piirkondi maailmas, kus liustikud kahanevad kõige kiiremini. Raportis on toodud infograafik, mis näitab ilmekalt, kui palju  Alpiliustikud alates 1970ndatest aastatest on muutunud.

Liustikud Skandinaavias ja Teravmägede saarestikus (Svalbardis) kaotasid 2024. aastal rekordiliselt oma massi. Tegu oli suurima liustikumassi kahanemisega maailmas mulluse aasta arvestuses. Skandinaavias kahanes liustiku paksus keskmiselt 1,8 m ja Svalbardis 2,7 m. Arktikas tervikuna oli möödunud aasta soojuselt kolmas mõõteajaloos ja neljas arktilise maismaa kohal.

Teravmägede saarestikus kerkis suve keskmine õhutemperatuur rekordkõrgusele kolmandat suve järjest. Viimastel kümnenditel on tegu olnud ühe kõige kiiremini soojeneva piirkonnaga maakeral.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta