1. jaanuarist 2018 jõustub uuendtoitu käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2283, mille eesmärk on ajakohastada ja lühendada uuendtoidu turustamise loa saamiseks kuluvat aega, lihtsustada Euroopa Liidus kolmandatest riikidest pärineva traditsioonilise toidu turustamist ning samas täpsustada uuendtoidu määratlust.

„Loodame, et uue loamenetlusprotseduuriga väheneb senine keskmine ajakulu kolmelt aastalt ligikaudu 1,5 aastale. Samuti lubatakse lihtsam loamenetlus väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva traditsioonilise toidu turustamiseks, ajakulu selliste toitude puhul peaks jääma ühe aasta piiresse. Mõlemal juhul võib see periood pikeneda, juhul kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) küsib lisateavet“, täpsustas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Suurimad uuest määrusest tulenevad muutused uuendtoidu valdkonnas on seotud uuendtoidu turustamiseks vajaliku loaga: senine nn individuaalne luba muutub üldloaks; alates 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima ka uuendtoidu loetelu, milles on kirjas kõik Euroopa Liidus turule lubatud uuendtoidud. Samuti muutub lubade menetlemine tsentraalseks ehk loataotlus esitatakse otse Euroopa Komisjonile ning taotlusi hakkab hindama Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Lisaks on loomisel ka elektroonne taotluste esitamise süsteem, mis on kasutusvalmis alates 3. jaanuarist 2018.

Uues määruses on esitatud turustamise üleminekusäte sellise toidu puhul, mida kehtiva uuendtoidu määruse alusel ei määratletud uuendtoiduna, kuid mis on uuendtoit uue määruse kohaselt. Sellist toitu tohib turustada seni, kuni uue määruse kohaselt esitatud loataotluse alusel on langetatud otsus turule lubamise kohta. Selleks tuleb loataotlus esitada hiljemalt 02.01.2020, kui uuendtoidu rakendusaktides ei ole ette nähtud muud kuupäeva. Uue määrusega tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 (nn uuendtoidu määrus).

Uuendtoit on toit, mida enne  15. maid 1997 Euroopa Liidus olulisel määral toiduks ei kasutatud ja mis koosneb, on saadud või toodetud:

mikroorganismidest, seentest, vetikatest, taimedest, loomadest, nende osadest või raku- või koekultuurist;

mineraalset päritolu materjalist;

tootmisprotsessi abil, mis mõjutab oluliselt toidu (sh vitamiinide) koostist, struktuuri, toiteväärtust, inimese ainevahetust või mittesoovitavate ainete sisaldust;

tehisnanomaterjalist.

Uuendtoiduks loetakse ka sellised ained, koostisosad jms, mida enne 15. maid 1997 turustati üksnes toidulisandina, kui neid soovitakse turustada muu toiduna.

Lisainfo:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2283

Euroopa Komisjoni uuendtoidu veebileht

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta