Hoovi Häng 02.06.2018 (28)
04. juuni 2018

2. juunil 2018 toimus Siili asumis esmakordselt ühepäevane õuefestival Hoovi Häng, mis tutvustas koostegemise mõnusid Mustamäe elanikele. Tegevuses olid hoovikohvikud, kontserdid,pillide töötuba, loengud, tegevustelk, fotonäitus, näidati filmi ja mängiti mänge.
  Juttu tuleb ka tervislikust ning keskkonda säästvast eluviisist. Vootele Vaheri juhtimisel valmis ping-pongi laud ja Pesaleidja MTÜ otsis kassidele kodu.

Kõike seda melu käis piilumas Bioneeri fotoreporter Pille Lipp.

Õiglase kaubanduse sõbra märgiste üleandmine (39)
15. mai 2018

Õiglase kaubanduse sõbra märgisega tunnustatud organisatsioonid ja ettevõtted tõstavad oma töös ja tegemistes esile õiglast kaubandust, kasutavad vastavaid sertifitseeritud tooteid, on teerajajad ning käituvad ka laiemas plaanis solidaarselt ja vastutustundlikult.

Õiglase kaubanduse päeva üritus toimus algusega kell 15 Mondo maailmahariduskeskuses Telliskivi loomelinnakus. Ürituse erikülaliseks oli Olivia Naava Ugandast. Olivia juhib Uganda pealinnas Kampalas väikest õmblustöökoda. Seal töötavad erivajadustega naised, kellele see töö annab eneseväärikust ja võimaluse ennast ära elatada. Mondo on aidanud seda töökoda avada ja toetanud naisi koolitustega. Mondo Crafts müüb naiste tehtud tooteid Eestis õiglase hinnaga. Kohtumine Oliviaga annab meile ainulaadse võimaluse kuulda otseallikast, kuidas meie tegevused mõjutavad arenguriikide inimeste elusid.

MTÜ Mondo on õiglase kaubanduse sõbra tunnustust andnud välja 2014. aastast alates. Seni on märgise saanud 48 poodi, kohvikut, kodanikuühendust, ettevõtet, kaupluseketti, kogudust, tootjat ja hotelli, nende seas 2017. a ka Bioneer. Õiglase kaubanduse põhimõtte kohaselt saavad kõik panustada maailma võrdsemasse arengusse. Sellist kaubandusmeetodit rakendatakse toorainele ja kaupadele, mis on pärit arenguriikidest, kuid mida tarbitakse enamjaolt arenenud maades. Need tooted on meie toidulaual igapäevased – kohv, tee, suhkur, kakao, troopilised puuviljad, šokolaad jms. Õiglase kaubanduse tuntuim märgis on Fairtrade. Õiglase kaubanduse märgistega kaupadega ostame paremat tulevikku, sest need panustavad otseselt arenguriikide majandusse ja ühiskonda ja nii ka meie enda tulevikku.

Küünlaümbriste jaht kogus 4,1 miljonit teeküünlaümbrist ja 878 000 kasutatud patareid (36)
11. mai 2018

Parimatele küünlaümbriste ja kasutatud patareide kogujatele andsid täna, 10. mail, Coca-Cola Plaza kinos auhinnad üle kampaania toetajad. Lisaks premeeriti iga maakonna parimaid üksikkogujaid ning loovtööde võistluse võitjaid. Samuti jagati ligikaudu 300 loosiauhinda nii klassidele ja lasteaiarühmadele, üksikkogujatele kui ka õpetajatele. Kino ees demonstreeris oma oskusi politsei koos narkokoertega, Kuusakoski näitas romuauto käitlemist ning Päästeamet avariisse sattunud autost inimeste päästmist.

“Küünlaümbriste jahi” peasponsor oli Kuusakoski ja “Patareijahi” peasponsor mobiilioperaator Diil. Lisaks aitasid keskkonnakampaaniat korraldada Ida-Viru seiklusmaa, Forum Cinemas, Kalev Spa, Go Bus, NUKU, Super VIVA ja Unilever, Tallink, Teletorn, Eesti Vabaõhumuuseum,  Vene Teater, Kommi Asemel, Startup Viljandi, Lontova Seikluspark, Taarapõllu Talu,  Päästeamet, Olerex ja Stillabunt.

Kampaania detailseid tulemusi saab vaadata veebilehelt. 

Teadusmarss 2018 (37)
14. aprill 2018

Teadusmarss algas rongkäiguga Eesti Kunsti Akadeemia kauaremonditava hoone juurest ja kulges läbi vanalinna üles Toompeale. Rongkäigus osales umbes 200 inimest ja ka mõned koerad.

Toompeal riigikogu hoone ees toimetas teadusteater Kolm Põrsakest ning peeti kõnekoosolek. Kõnekoosolekul astusid üles tuntud teadlased, kellede sõnavõttudest kõlas läbi ühtlane nurin teaduse vähese rahastamise üle.

Praegune poliitiline lubaduse on toetada teadust 1 % riigieelarvest, kuid seda ei täideta.

Paljudes arenenud maades panustatakse teadusse 3-4 % riigieelarvest ja nendes maades on ka olemas tulemused, mis omakorda rikastavad riigieelarvet.

Teadus ei peaks olema projektipõhine, kuna see seob teadlase vajadusega leidmaks ise oma tegevusele rahastust.

Soe kevadpäev meelitas kohale ka niisama uudistajaid. Lastele pakuti müügiks raamatuid, hästi minev kaup olid ka õhupallid, millele joonistatud 1%.

Roheliste üldkogu 7.aprillil 2018 (25)
07. aprill 2018

Rohelised lähevad 2019. aastal toimuvatele valimistele oma nimekirjaga, jutud liitumisest mõne teise erakonnaga on alusetud. Valimistelt loodetakse saada 10 - 11 parlamendikohta.

Eestimaa Roheliste hüüdlauseks on "Oleme loodusega üks."

Üldkogul valiti erakonna volikogusse Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beres, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Roots, Laura Lisete Roosaar, Maigi Käik, Hannes Puu, Jüri Ginter, Steve Truumets, Teet Randma, Siiri Rebane, Fredy Bogomolov ja Arvo Kuiv. Samuti valiti erakonna revisjonitoimkonna, valimistoimkonna ja aukohtu uus koosseis. Samuti pandi paika erakonna programmi põhiteesid, mille ümber hakatakse ehitama konkreetsemaid suundumusi. Erakonna esinaise Züleyxa Ismailova sõnul on oodatud kõigi, ka mitte erakonda kuuluvate inimeste ideed. Ka kutsub Züleyxa üles kõiki eestimaa inimesi, eeskätt noori erakonnaga liituma.

Täna algab kevad (19)
20. märts 2018

Meeleavaldus Eesti Metsa Kaitseks (14)
18. märts 2018

Oma meelt avaldas paarkümmend vabaerakonnaga seotud inimest, kes tervitasid konverentsile siirdujaid. Paljud inimesed olid omavahel eelnevalt tuttavad nii positiivses kui negatiivses võtmes. Paraku hiilis Kultuurikatlasse tagauksest keskkonnaminister Siim Kiisler. Meeleavaldajad tegid seda kuuldes ministrile tagaselja häbistuse.

Idea Garage Workability / Töövõime Ideetalgud (35)
11. märts 2018

Ideetalgute eesmärk on luua uusi ja nutikaid lähenemisviise, kuidas vähenenud töövõimetega inimesed saaksid osaleda tööturul juba olemasolevatel positsioonidel kohandades töökoha tingimusi, leida hõlpsamini üles töö, mis neid kõnetab, võimaldada tööandja ja tööotsija lihtsamat omavahelist suhtlust ja teavitada tööandjaid muredest ja eripäradest, millega peab arvestama, kui tööle tuleb inimene, kes tavalisest töötajast mõnevõrra erineb

Tegemist ei olnud tavalise igava ümarlauaga - ühe päeva vältel said kõik soovijad esitleda oma probleeme ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Parimate ideede ümber moodustusid tiimid, millega said liituda kõik, keda mõte kõnetab. Mentorite, struktureeritud tiimitöö, business canvase ja moderaatori abiga valideeriti ideetalgude raames kõige huvitavamad probleemid, pakuti välja lahendused ja tehti esimesed sammud, et lahendused jõuaksid ka elluviimiseni. Päeva lõpus esitlesid kõik meeskonnad oma ideed uuesti žüriile, valiti välja parimad ja toimus autasustamine.

Aasta 2018 keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte väljakuulutamine (60)
27. jaanuar 2018

Balti jaamas peetud keskkonnagalal kuulutas keskkonnaminister Siim Kiisler välja konkursi Aasta Keskkonnategu ja Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõtte võitjad, kelleks osutusid MTÜ Väikese Väina Selts ja AS Advanced Sports Installations Europe.

„Kõik konkursil osalenud kandidaadid olid väga tugevad ning võiduväärilised. Soovin neid kõiki tunnustada ja tänada nende keskkonnasõbraliku suhtumise ja ka reaalsete keskkonda hoidvate tegude eest. Olgu selleks siis panus meie looduse heaolusse või vastutustundlik ja keskkonnasäästlik ettevõtlus,“ avaldas keskkonnaminister Siim Kiisler tänu kõikidele konkursile esitatud kandidaatidele.

Kuigi parimate väljavalimine oli keeruline ülesanne, otsustas hindamiskomisjon anda Aasta Keskkonnateo tiitli MTÜ-le Väikese Väina Selts Tillunire kanali puhastamise eest, millel on suur positiivne mõju Saaremaa-Muhumaa kalavarude kasvule. Lisaks hindas komisjon kõrgelt kodanikualgatust ja  -aktiivsust kohalikku elukeskkonda panustamisel ning selle otsest mõju loodusele. Aasta Keskkonnateo tiitli võitja sai preemiaks 5000 eurot.

Aasta Keskkonnateo konkursi tunnustuse pälvis Keskühistu Eramets metsataimede ühishangete eest. Ühishanke korraldamise ajend oli peamiselt avajuursete kuusetaimede nappus kohalikul turul ning metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel, et tööd saaks tehtud kvaliteetselt ja õigel ajal.

Aasta Keskkonnateo rahvalemmikuks hääletati kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks, kes oli nomineeritud kui keskkonna heaolu eest aktiivselt väljas olev kodanikuühendus.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitel anti välja kolmes kategoorias ning lisaks pälvis üks ettevõte ka konkursi üldvõidu ja võimaluse suurendada Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ettevõtte keskkonnatulemuslikkust 35 000 euro piires.

Keskkonnajuhtimise alamkategoorias tunnustati aktsiaseltsi DHL Estonia ning võitjaks kuulutati aktsiaselts Ericsson Eesti.
Keskkonnasõbraliku toote või teenuse alamkategoorias kuulutati võitjaks aktsiaselts Advanced Sports Installations Europe. Lisaks tunnustati osaühingut Hepta Group Energy. Eriauhind äri ja elurikkuse kategoorias anti aktsiaseltsile Tallinna Sadam.  
Keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi alamkategoorias kuulutati võitjaks aktsiaselts Eesti Energia (kolme projektiga: põlevkivituhast mullaparandaja, OSAMAT ja maa-alune settebassein, pumpla). Lisaks tunnustati ettevõtteid Gelatex Technologies ja Redeem Nordics.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategooria üldvõitjaks kuulutati Advanced Sports Installations Europe, kes on Euroopa üks suuremaid kunstmuruväljakute rajajaid ning kes kasutab selleks taaskasutatavat materjali.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias valiti rahvalemmikuks aktsiaselts Ericsson Eesti.

Keskkonnateo konkursil on traditsiooniliselt olnud esindatud kandidaadid, kes on silma paistnud oma keskkonnasõbraliku käitumise ja loodust hoidvate projektidega. Nii esitati ka tänavusele konkursile mitmeid tänuväärseid ja põnevaid projekte, mille eesmärk on olnud kaasa aidata meie looduse kaitsmisele ning keskkonnateadlikkuse suurendamisele. 

Aasta keskkonnateo kandidaate oli sel aastal 9: MTÜ Kotkaklubi, MTÜ Väikese Väina Selts, Keskühistu Eramets, MTÜ Organic Estonia, ERRi saatesari „Wend Weis“, Tartu Loodusmaja, Eesti Kalastajate Selts, kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks ja MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursil osales rekordiliselt 21 ettevõtet, kes esitasid kokku 24 ankeeti. Nendeks olid OÜ Hundihinge talu, AS Advanced Sports Installations Europe, OÜ Arborest, OÜ Hepta Group Energy, OÜ AU Energiateenus, Stella Soomlais stuudio /OÜ Artisana, AS Tallinna Sadam, OÜ Gelatex Technologies, MTÜ Topsiring, OÜ Nordic Energy Solutions, AS Eesti Energia, OÜ Inseneribüroo STEIGER, OÜ Plastrex Europe, OÜ Redeem Nordics, OÜ Erismet, OÜ Multipakend Tootmine, OÜ Incap Electronics Estonia, OÜ Insero, AS Ensto Ensek, AS Ericsson Eesti ja AS DHL Estonia.

Lennart (11)
22. detsember 2017

Maarja külas elavad lisaks intellektipuudega noortele ja nende kaaselanikele ka mõned šoti mägiveised. Saame tuttavaks Lembituga, kelle hobiks karjaaedikust välja murdmine ja küla peal pulli tegemine. Pildid tegi Malle Järve.