-
Seto folgipidu oodates (14)
16. juuni 2017Malle Järve saatis Bioneerile fotod sellest, kuidas Setumaal folgipidu oodatakse.
LOE VEEL
-
Haabersti remmelga kaitsmine (22)
15. juuni 2017Tallinnas Haabersti ringil käivad uue ristmiku ehituse eeltööd. Paljude tähelepanu on pälvinud suur, umbes 70-aastane hõberemmelgas (Salix alba). Ehkki piirkonnast on maha raiutud juba üle tuhande väiksema puu, püsib hõberemmelgas endiselt püsti tänu söakatele kaitsjatele, kes ei lahku puu juurest hetkekski. Puu all käivad koos inimesed lähemalt ja kaugemalt, veedavad siin koos ühiselt aega. On tekkinud tugev ja kokkuhoidev sõpruskond. 15. juuni oli päev, kus saadi teada, et pajupuu võetakse siiski kindlalt maha. Esialgu ei ole juhtunud veel midagi. Rahvas loodab, et raieluba nr 27279 ei saa teoks.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee
LOE VEEL
-
Loodus- ja ajaloomatk Jaak Juskega Mustamäel ja Haaberstis (18)
07. juuni 20177. juunil toimus Mustamäe 55. sünnipäevale pühendatud loodus- ja ajaloomatk Jaak Juske eestvedamisel. Matkal avastati Kadaka küla ja Astangu laskemoonaladude ajalugu. Roniti paepealsel ja käidi paekilti raiutud käikudes.
Astangu tunnellaod on Vikipeedia andmetel Venemaa keisririigi Läänemere laevastiku tunnelitena ehitatud laskemoonalaod Tallinnas Haabersti linnaosas Astangu asumis Mäeküla klindis. Algselt plaaniti Vene mereväe Peeter Suure Sadama ja Peeter Suure Merekindluse peapositsiooni Tallinna mererinde pealaskemoonaladudena ehitada välja kuni 39 U-kujulist tunnelladu. Hiljem otsustati neid teha 15, taas vähendati ehitusmahtu 1916. aasta lõpul. Lõpuks hakati ehitama kuute U-kujulist tunnelladu. Neist said enam-vähem toorehitisena ka valmis kaks esimest. 1945. aastal üritati neid uuesti võtta laskemoonalaona kasutusele, kui juba järgmisel aastal jäeti ehitus kõrge maksumuse tõttu pooleli.
Pildistasid Katrin ja Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.
LOE VEEL
-
Matsalu Rõngastuskeskus hoiab rõngastamise ajalugu (21)
25. mai 2017Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Ka rõngastuskeskus asub Matsalus.
Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) võiks teatada e-posti aadressil matsalu@envir.ee või aadressil: Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lihula vald, Läänemaa või telefonil 472 4220. Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti / nähti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata. Lisaks palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale rõngastusandmed teatada.
Kellel lähem huvi ise rõngastamisega tegelema hakata, palub rõngastuskeskus võtta ühendust rõngastuskeskusega mõnel eelpoolmainitud viisil.
Keskkonnaministeerium korraldas 25. mail 2017 ajakirjanikele looduskooli, kus tutvuti tänavu 60. aasta juubelit tähistava Matsalu rahvuspargi ajalooga ja tegevustega. Külastati Matsalu rõngastuskeskust ja kahepaiksete taastamiskeskust. Räägiti lindude rännetest, suurulukite seisundist ja uurimisest. Keskkonnaministeerium andis ülevaate Looduskaitse arengukava täitmise vahetulemustest. Õhtul toimus paadimatk Matsalu lahele ja roostikusse ning külastus Vatla kõre elupaika.
Pildistasid Janek ja Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee.
LOE VEEL
-
Kõred Matsalu ohustatud liikide taastamiskeskuses (18)
25. mai 2017Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõrede elus hoidmiseks taastatakse ulatuslikult Eesti maastikku ja lisaks kasvatatakse noori konni Matsalu kahepaiksete taastamiskeskuses.
Keskkonnaministeerium korraldas 25. mail 2017 ajakirjanikele looduskooli, kus tutvuti tänavu 60. aasta juubelit tähistava Matsalu rahvuspargi ajalooga ja tegevustega. Külastati Matsalu rõngastuskeskust ja kahepaiksete taastamiskeskust. Räägiti lindude rännetest, suurulukite seisundist ja uurimisest. Keskkonnaministeerium andis ülevaate Looduskaitse arengukava täitmise vahetulemustest. Õhtul toimus paadimatk Matsalu lahele ja roostikusse ning külastus Vatla kõre elupaika.
Pildistasid Janek ja Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee.
LOE VEEL
-
Keskkonnaameti keskkonnakuu rahvamatk Lahemaale (24)
20. mai 20172017. aasta looduskaitsekuu teema on „Eestilt Euroopale, Euroopalt Eestile“. Eestist saab esmakordselt Euroopa Nõukogu eesistuja, mistõttu on sobiv aeg arutleda, millised on need väärtused, millega rikastame Euroopa loodust ning mida on Euroopa looduskaitse süsteem meile andnud. Eesti võib rõõmustada kindlasti nii suurkiskjate hundi ja karu kui ka kotkaste hea käekäigu üle. Rahul võime olla rabade ja mitmete teiste elupaikade soodsa seisundiga. Suure töö tulemusel on paranemas ka meie loopealsete seisund. Euroopa Liidu looduskaitse aruandluse tulemuste kohaselt on Eesti üks vähestest liikmesriikidest, kus elupaikade ja liikide olukorda on enam kui 50% juhtudest hinnatud soodsaks.
Iga-aastaseid looduskaitsekuu matku korraldab Keskkonnaamet koos partneritega ning tänu sellele on nende valik rikkalik. Galeriist leiate 20. mail 2017 toimunud Keskkonnaameti rahvamatka Lahemaa rahvuspargi lääneossa – Hundikangrud, Muuksi linnamägi, Tsitre park ja vaatetorn. Matkajuht oli Riina Laanetu.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee.
LOE VEEL
-
Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist (16)
12. mai 2017Prüginutt on ühe Tallinna korteriühistu entusiastidest koosnev grupp, kes tahab aidata kortermajade elanikel saada nutikamaks prügi sortimisel. Kalamaja päevadel korraldati Prüginuti mängu, kus oma teadmisi sai proovile panna igapäevaselt tekkivate jäätmete sorteerimisel. Kokku osales 49 mängijat.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.
Loe ja vaata Prüginuti kohta lisa pryginutt.tumblr.com.
LOE VEEL
-
Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse (31)
20. august 2016Uuskasutusega tegelev sotsiaalne ettevõte Sõbralt Sõbrale avas Rakveres ligi 1800-ruutmeetrise kogupinnaga kaupluse, mille 1000-ruutmeetrine müügipind on ostjatele avatud vaid teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Teistel päevadel korrastatakse müügisaali ja pannakse välja uut kaupa. Nii saab ettevõte paremini täita ka oma sotsiaalset missiooni: kaupluses suheldakse inimestega, kaasatakse vabatahtlikke ja tehakse koostööd Töötukassa, kohaliku puuetega inimeste kojaga ja KOV-i esindajatega. Sarnast kontseptsiooni järgivad ka ettevõtte partnerid Rootsist.
Sõbralt Sõbrale kaupluseketi üheks eeliseks on kindlasti erinevatest ajastutest pärit sortiment. „Julgen väita, et meie sortiment on kõige rikkalikum just tänu Eesti ja Rootsi inimeste annetustele. Meie kauplustest võib sisuliselt leida kõike: mööblit, kodukaupu, raamatuid, maale, mänguasju, riideid, tehnikat ja palju muudki,“ arvab Sõbralt Sõbrale turundus- ja arendusjuht Henri Lehtsaar.
Sõbralt Sõbrale kauplused aitavad luua mitmeid sotsiaalseid töökohti ja pakuvad elus edasi minemiseks vajalikku keskkonda. Kaupade müügist saadud rahadega aidatakse puudust kannatavaid peresid. Ettevõte on partneriks kohalikele sotsiaaltöötajatele ja kogudustele, sest just nemad näevad lähemalt kogukonnas toimuvat ja teavad perede vajadusi.
„Puutudes kokku paljude erinevate sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimestega, tuleb tõdeda, et tihti pole need, kes suudavad ennast kõige häälekamalt kuuldvaks teha, kõige suuremad abivajajad,“ selgitab Henri Lehtsaar koostöö vajadust. Kahjuks kohtab tänaseni ka õpitud abitust.
Sõbralt Sõbrale kauplused võtavad lahkelt vastu ka Eesti inimeste annetusi ning kogu siinne kaup on eraldi müügiartikkel, mille üle peetakse arvestust. Ettevõte on välja öelnud, et vähemalt selle summa ulatuses suunatakse vahendeid sotsiaalsetesse projektidesse.
Sõbralt Sõbrale on andnud tõuke mitmele abiprojektile. Näiteks projektiga „365 sünnipäeva” aidatakse korraldada pidu nendele lastele, kellel peamiselt majanduslikel põhjusetel sünnipäeva pidamise võimalus puudub. Sõbralt Sõbrale eesvedajatele tulevad appi igapäevaselt lastele sünnipäevi korraldavad ettevõtted ja vabatahtlikud. Ettevõte korraldab ka Hoolime Koos lastelaagreid majanduslikult keerulistes oludes elavatele lastele. Laagrites õpetatakse, kuidas keerulistes olukordades teha häid valikuid ning olla oma elu hea peremees.
Ettevõte on koostöös MTÜ Eesti Pagulasabiga aidanud sisustada ka Tartusse saabunud pagulasperede kodusid. „Oleme aidanud väga paljusid peresid sõltumata nende rahvuslikust või usulisest taustast. Oleme lähtunud põhimõttest, et oma ligimest tuleb aidata, kui see läheb kokku meie sihtrühmaga ja meil on selleks võimalusi ning vahendeid,“ selgitab Henri Lehtsaar.
Sõbralt Sõbrale sotsiaalprojektid ja kauplused ootavad appi ka vabatahtlikke.
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale.
LOE VEEL
-
Kloostri silla avamine Matsalu rahvuspargis (9)
10. detsember 2014Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000 eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs hooldatavale alale. Matsalu rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks. Kloostri sild-regulaatori ehitustööd algasid 2014. aasta mais ning need hõlmasid lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Lisaks Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale Vanajõe sängi kaudu.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Piltide autor on Keskkonnainvesteeringute Keskus.
LOE VEEL