Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.

Eelnõu järgi eemaldatakse jahieeskirjal eelmisel aastal kehtima hakanud võimalus küttida kobrast maaparandussüsteemides kahjustuste vältimiseks ka kevadel, väljaspool tavapärast jahiaega. Muudatus on vajalik, et vältida tiinete kobraste ja poegadega emasloomade küttimist. Kopral sünnivad pojad mais ja emasloom hoolitseb nende eest poolteist kuud. Kuna pesas olevad pojad on sel perioodil sõltuvad vaid emasloomast, siis väga suure tõenäosusega hukkuks küttimise tulemusel ka järeltulijad. Poegadega emaslooma tuvastamine on aga keeruline, sest noorloomad temaga koos veel väljas sel ajal ei käi. Siiski on märke, mis pesakonna olemasolule viitavad, kuid alati pole võimalik tagada, et neid ka märgatakse ja arvesse võetakse. Edaspidi saab vajadusel loa kopra küttimiseks anda Keskkonnaamet, ka sel juhul peab vältima poegadega emaslooma küttimist.

Teine muudatus puudutab haneliste jahiaega. Selleks, et põllumajandustootjatel oleks võimalik põllukultuuridel kevadiste hanekahjude leevendamiseks rakendada erinevate heidutustegevuste hulgas ka kevadist jahti, muudetakse suur-laukhane, kanada lagle, valgepõsk-lagle ja rabahane jahiaega ja lisandub kevadine jahiaeg 15. märtsist 31. maini. Jahipidamine on sel perioodil lubatud piiratud ulatuses üksnes Keskkonnaameti loal ja väga täpselt sätestatud tingimustel, mis tagavad, et liikide soodne seisund ei halvene ning küttimine on seotud vaid hanekahjustuse vähendamiseks vajalike meetmetega. Eesmärk on suunata hanelisi valima selliseid rändekoridore. kus on nende jaoks vähem häiringuid sisaldavaid alasid (nt rannikualad, rohumaad).

Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko selgitas, et enamike meilt läbirändavate ja viljapõldudele kahjustusi tekitavate haneliste arvukus on jätkuvalt kasvutrendis, seetõttu suureneb ajas ka nende tekitatud kahjude maht ja ulatus.

„Näiteks kolmest meil enim kahjustusi põhjustavast liigist on meil peatuva suur-laukhane arvukus viimase paarikümne aasta jooksul kasvanud mitu korda, samamoodi on aina tõusnud haneliste kahjude eest makstud hüvitised,“ rääkis Rakko.

Riikliku seire andmetel on Eestis kevadrändel peatuvate haneliste arvukus viimase 20 aasta jooksul kasvanud enam kui 5 korda. Eestis kevad- ja sügisrände ajal massiliselt peatuva valgepõsk-lagle Põhjamere-Läänemere-Venemaa alampopulatsiooni arvukus on käesoleval ajal ligi 3,5 korda kõrgem kui rahvusvaheliste ekspertide välja arvutatud asurkonna soodsa seisundi järgne arvukuse tase.  

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leiab, et haneliste jahiaja täiendamine kevadise jahi võimalusega aitab kaitsta meie põllumehi ja seeläbi ka meie kõigi toidulauda.

„Praegusel hinnatundlikul ajal on oluline, et iga põllumehe investeeritud euro tuleks sügisel saagina tagasi, nii saame kodumaise toidu omahinda hoida võimalikult madalal. Hanekahjude ennetamine on selle tagamiseks üks meede, seepärast pooldame jahieeskirja muudatust,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Haneliste tekitatud kahjustused on aasta-aastalt kasvanud. Keskkonnaameti hüvitatud hanekahjude kogusumma oli 2017. aastal 228 600 €, 2021. aastal aga 492 329 €. Hinnangulised tegelikud kahjud on võivad ulatuda 2-3 miljoni euroni aastas ning  kahjude kompenseerimise süsteem ei suuda katta põllupidajatele tekkinud kulusid. Järgnevatel aastatel haneliste tekitatud kahjude hüvitamiseks mõeldud eelarve ka kahaneb ning olemasolevad vahendid suunatakse pigem kahjude ärahoidmiseks tehtavatele ennetustöödele.

Populatsiooni seisundit kevadjaht negatiivselt ei mõjuta, sest küttimismahud jäävad kordades alla sügistele näitajatele. Kevadine hanejaht Läänemere ümbruse riikidest on kahjude vältimise eesmärgil kasutusel näiteks Rootsis, Taanis ja Lätis. 

Kolmas oluline muudatus arvab jahiulukite nimekirjast välja kahaneva arvukusega linnuliigid.  Need on soopart, rägapart, tuttvart, lauk, tikutaja, laanepüü ja nurmkana. Nende liikide seisundi halvenemist on põhjustanud erinevad keskkonnamuutused, sealhulgas elupaikade hävimine ja  kvaliteedi langus. Küttimine lisab niigi kahaneva arvukusega liikidele lisasurve ning liikide jahiulukite hulgast väljaarvamine aitab kaasa asurkondade taastumisele. 

Sarnased artiklid