Igapäevaelu käigus kodudes tekkivad väikesed olmejäätmed on üks suurim prügi allikas, kuid vähem kui pooled eestlastest sorteerivad nõutekekohaselt kodus tekkinud jäätmeid. Tuletame meelde, milliseid jäätmeid tuleks kindlasti sorteerida ja mida peaks peale hakkama pakendite, riidete, ravimite, suitsukonide ja patareidega.

 

Inimesed toodavad rohkem prügi, kui nad võiksid – kokku tekitab maailma rahvastik aastaga üle 2 miljardi tonni olmeprügi. Rahvaarvu kasvu prognoosile tuginevad uuringud ennustavad, et 2050. aastaks suureneb inimtekkeliste olmejäätmete hulk koguni 70%.

Olmejäätmete alla käivad erinevad kodumajapidamistes tekkinud jäätmed: toidujäätmed, paber ja pappkarbid ning klaasist, metallist, plastist ja tekstiilist jäätmed. Eesti inimesed toodavad aastaga üle 500 000 tonni olmeprügi. Kliimaministeeriumi andmetel sorteerivad eestlased liigiti umbes 40% enda tekitatud olmejäätmetest – sageli hoiab inimesi jäätmeid korrektselt sorteerimast tagasi hirm, kuna ei teata täpselt, kuhu mingi prügi käib.

Plastpakendid

Kõige rohkem prügi tekitab paratamatult igapäevane toidutarbimine. Alustades hapukoorest ja lõpetades viineritega – suur osa tarbitavast toidukaubast tuleb poest ühekordsete plastpakendiga. Eestis käivad plastpakendid olmeprügist eraldi prügikonteinerisse ning need suunatakse võimalusel ümbertöötlemisse. Meeles tuleb aga pidada seda, et pakendid tuleb toidujäätmetest kindlasti puhtaks teha enne, kui prügikasti visata.

Plastpakenditest täielikult ei pääse, kuid iga mitteostmata ühekordne pakend on suur võit olmejäätmete vähendamisel. Näiteks valides poes suuremates kogustes kaupa, hoiad kokku pakendijäätmetelt. Samuti eelistab ka aina enam eestlasi osta poest ja turult köögi- ja puuvilju korduvkasutatavate ökokottidega ning valmistoidu letti minnakse ka julgemalt omaenda karpidega.

Riided ja jalatsid

Riideid ja jalatseid kulub palju eriti lastega peredes. Paratamatult tuleb soetada lapsele uued trennitossud niipea, kui ta vanadest välja kasvab. Samas saame valida, millise tootja ja millise materjaliga esemeid me soetame. 60% kogu maailmas toodetavatest rõivastest ja jalanõudest sisaldab sünteetilisi kiude nagu polüester ja nailon, mis on valmistatud plastipõhistest kiududest. Need kangad ei lagune bioloogiliselt ning lõpetavad üldjuhul prügimäel või põletusjaamades.

Parim on vähendada tarbimist, kasutada rõivaid nii kaua kui nad kestavad ning osta vaid selliseid asju, mida ka päriselt vaja läheb. Soovitus on eelistada võimalusel täielikult looduslikust materjalist valmistatud riideesemeid, näiteks otsida riietel 100% puuvilla märgist. Kui rõivad ja jalatsid on veel heas korras, kuid väikeseks jäänud, siis saab need kas anda tuttavatele ära või viia korduskasutusruumidesse, sorteerimiskeskustesse või riidekonteineritesse.

Sigaretid ja nikotiinitooted

Maailma kõige suuremaks jäätmeprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi, kõige arvukam prügiliik on hoopis suitsukonid. Pelgalt Eesti inimesed tekitavad aastas keskmiselt 1,5 miljardit suitsukoni. Sigaretid sisaldavad tuhandeid kemikaale ja plastikut, mille lagunemine looduses võtab kuni 15 aastat. Konid tuleks visata selleks ettenähtud segaolmejäätmete prügi- või suitsukonteineritesse, et linnad neid õigesti käidelda saaks. Kuigi näiteks mõned nikotiinipadjad on looduslikult lagunevad, sisaldavad need siiski nikotiini ning kindlasti ei tohiks neid visata loodusesse ega biolaguneva prügi sekka, vaid tuleks panna segajäätmete hulka.

Kasvav probleem on ka väikeelektroonikaga lohakas ümberkäimine. Tänavu septembris väldanud seitsmenda maailmakoristuspäeva fookuses olid just e-sigaretid. Tuleb meeles pidada, et kõik tubaka- ja nikotiinitooted ei käi segaolme prügikasti – kasutatud e-sigaret ja kuumutatava tubaka seade on väikeelektroonika jäätmed, mille koht ei ole kindlasti prügikastis. Need saab tagastada jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või suurtesse elektroonikakauplustesse. Samuti saab tagastada kasutatud seadmed sinna, kust need osteti. Kui seadmed on kokku kogutud, suunab tootja või edasimüüja need utiliseerimisse.

Närimiskumm

Võib tunduda, et mida pisem asi, seda vähem peaks selle sorteerimisele rõhku panema. Tegelikult on risti vastupidi. Parim näide on närimiskumm, mis on sigaretikonide kõrval maailmas suuruselt teine linnade reostuse tekitaja. Aastas visatakse ära umbes 374 miljardit nätsu, mis tekitab üle 100 000 tonni jäätmeid.

Närimiskumm sisaldab looduses mittelagunevaid polümeere ning võib looduses püsida aastakümneid, olles nii tänavareostuse allikas kui ka kahjulik loomadele. Seega tasub meeles pidada, et näts käib olmeprügisse. Samuti tasub ka kaaluda nätsule erinevaid, väiksema jalajäljega alternatiive hingeõhu värskendamiseks, nagu näiteks pastille või suus sulavaid närimiskomme.

Ravimid

Jäätmete sorteerimisel peaks tegelikust rohkem rääkima ravimitest, mille kehtivusaeg on ületatud või mida ei lähe enam tarvis. Nimelt uuringud näitavad, et ligikaudu 50% kõigist tarbijatele välja kirjutatud ravimitest jääb lõpuks kasutamata. Mis saab aga ravimitest edasi?

Endiselt osa lugejatest teevad endiselt vanast harjumusest keskkonnale karuteene ja lasevad vanad ravimid tualettpotist veega alla. Seda ei tohiks aga kindlasti teha, kuna ravimid sisaldavad keemilisi ühendeid, mis on loodusele kahjulikud. Sel moel satuvad ravimid veekogudesse ja võivad kahjustada vees elavaid organisme. Eestis saab vanu ravimeid viia tagasi apteekidesse, kes käitlemise eest edasi hoolitsevad.

Patareid

Veel üks tundlik olmejääde on kasutatud patareid. Uuringud näitavad, et suur osa patareisid lõpetab oma elu tavaprügis. Patareides sisalduvad raskmetallid, nagu plii, elavhõbe ja kaadmium, võivad lekkida ja reostada pinnast ning vett. Seetõttu ei ole nende koht kindlasti mitte olmeprügis. Eestis saab patareid viia ära spetsiaalsetesse kogumiskastidesse, mis asuvad kaubanduskeskustes ja apteekides, samuti võib patareid viia elektroonikapoodidesse ja jäätmejaamadesse.

Oluline on, et igaüks oleks teadlik sellest, kuidas jäätmeid vähendada ja kuidas enda tekitatud jäätmetega ümber käia. Suured sammud algavad väikestest. Koduses majapidamises võiks kõigil olla selge kujutlus sellest, mida hakata peale vanade riiete ja jalatsitega, millisesse prügikasti tuleks visata närimiskumm ja suitsukonid ning kuhu viia väikeelektroonika ja patareid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta