Emakeel on ilus. Ja igasugused sõnastikud on mu nõrkuseks. Olen siia kogunud huvitavad mõisted, millega ma viimasel ajal kokku olen puutunud. Soovitan soojalt mõne huvipakkuva teema kohta edasi lugeda. Näiteks sel nädalavahetusel sukeldunud olen ma ökofeminismi ja keskkonnaleina uurimustesse (ecogrief). See siis on sõnastik kõikidele keskkonnaarmastajatele ❤
- Tarbimine ja tervis
- Maryliis Teinfeldt
- 29. oktoober 2016
AUNKOMPOSTIMINE – Väli- või sisetingimustes olevatesse aunadesse kogutud orgaaniline jääde, mis on segatud erinevate tugiainetega. Tagamaks protsessi aeroobsuse, segatakse ainet teatud perioodi tagant. Sel juhul kaetakse aunad kinni ning õhku lisatakse läbi auna alla rajatud õhukanalite läbi. Võimalik ka passiivne õhu ligipääs.
BALLISTILINE SEPAREERIMINE – Eelnevalt kuivatatud prügifraktsioonide sorteerimine suruõhuga, kus tihedamad ja raskemad osad kukuvad kiiremini õhuvoos maha kui kergemad. Viimased paiskuvad seadmes kaugemale, neist valmistatakse jäätmekütust.
DEMATERIALISEERIMINE – Inimeste sõltuvuse vähendamine materiaalsete toodete tarbimisest: toodete asendamine teenustega, strateegiline disain (kaupade tootmiseks kuluva materjali ja energia vähendamine, toodete muutmine vastupidavamaks ja korduskasutuse tagamine, keskkonnaprobleemide lahendamine nende tekkekohas ehk allikapõhine strateegia).
ELATUSMAJANDUS – Majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise mis tugineb peamiselt põllumajandusele. Jõukus ei põhine siinjuures rahal vaid loodusvaradel.
KESKKONNARUUM – Maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada ületamata maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust.
KORDUSKASUTUSPAKEND – Pakend, mis on strateegiliselt disainitud olelusringi jooksul läbima korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi.
Mahemarketis on paigutatud oma anumaga puhastusvedelike lahenduse kõrvale pappkast, kust saab võtta ja ka ise panna taarasüsteemi mittekuuluvaid pudeleid (siirupipudelid, plastpudelis kõrge etanoolisisaldusega alkohol). See on aga isealgatuslik pakendile korduskasutusfunktsiooni loomine, mina kui tarbija ootan veelgi paremaid lahendusi tootjatelt. Tallinn 2016 |
KORDUSKASUTUSPAKEND – Pakend, mis on strateegiliselt disainitud olelusringi jooksul läbima korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi.
KOTTKOMPOSTIMINE – Tagamaks ilmastikumõjude eest kontrollitud kompostimise, pannakse biojääde kottidesse. Selle eelis on halva lõhna levimise takistatus. Peale algse termofiilse lagufaasi lõppemist lõhutakse kott ja kompost pannakse lahtistesse aunadesse järelvalmima nagu tavalise aunkompostimise puhul.
LOODUSE ÕIGUSED – Keskkonnaeetika kategooria, mille eesmärk on looduse kaitsmine ja inimtegevuse piiramine. Siia kuulub ka loomaõiguslus. Looduse õiguse kui filosoofilise mõtte probleemiks on ühepoolne kommunikatsioon ehk inimesed omistavad teatud õigusi loodusele ja tulemusi on võimalik vaid subjektiivselt tõlgendada.
MAGNETSORTIMINE EHK MAGNETSEPAREERIMINE – Prügi sorteerimisprotsess magnetiga.
MAISTU – Piirkond, mis kestva inimtegevuse mõjul on muutunud, kultuuristatud.
MAJANDUSHOOB – Keskkonnapoliitiline vahend rakendamaks loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamat kasutamist (tagatisrahasüsteem, subsiidium, maksud, load).
MITTEKASV – Negatiivne majanduskasv ehk riikide majanduste ümberstruktueerimine kasvust sõltumatuks kuhu kuulub ressursikasutuse ja tarbimise vähendamine kui ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
Käisin veidi aega tagasi rabas. Meenutasin täna nõusid pestes mõnusat värsket sooõhku ja mõtted triivisid küsimuse poole, et mis on see, mis annab mulle tõuke viitsimaks hoolida keskkonnast. See pole pelgalt see, et ma ei viska prügi maha ja kulutan vähem vett dušši all, vaid ma tunnen vahel väga suurt kurbust ja ahastust. Näiteks eile käisin ma paberkonteinerisse rämpsposti viimas ja nägin, kuidas jälle mingid taignapead on sinna igasugust jura visanud, kuigi olmekonteiner on paberi omast 10cm kaugusel. Vot siis oli mul küll esmalt selline tunne, et tahaks kellegi näo täis sõimata. Paari sekundi jooksul kujunes see emotsioon kurbuseks ja nüüd, järgmine päev nõusid pestes oli see tunnete virr-varr asendunud arusaamatusega. Lääne-Virumaa 2016 |
MAISTU – Piirkond, mis kestva inimtegevuse mõjul on muutunud, kultuuristatud.
MAJANDUSHOOB – Keskkonnapoliitiline vahend rakendamaks loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamat kasutamist (tagatisrahasüsteem, subsiidium, maksud, load).
MITTEKASV – Negatiivne majanduskasv ehk riikide majanduste ümberstruktueerimine kasvust sõltumatuks kuhu kuulub ressursikasutuse ja tarbimise vähendamine kui ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse, ökoloogilise jätkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.
NAKKEKILE – Õhuke kleepuv kile, mida tarvitatakse toidu pakendamisel (lahtine arbuus).
NULLKASV – Tootmise, tarbimise ja seda toetaava ökosüsteemi tasakaaluseisund, mis tähendab ülemaailmsete energiavarude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist.
NULLKASV – Tootmise, tarbimise ja seda toetaava ökosüsteemi tasakaaluseisund, mis tähendab ülemaailmsete energiavarude ja toormaterjalide koguse stabiliseerimist.
OLELUSRING – Ühe toote eluiga: toorme kaevandamine ja tootmine, pakendamine, tekkinud jäätmete käitlemine.
PALLITAMINE – Jäätmete kompaktne komplekteerimine hoiustamise ja transportimise eesmärgil. Tavaliselt pallitatakse jäätmeid, millel on rahaline väärtus ja mille ümbertöötlemine on tagatud (sorteeritud plast), kasutades vahenditena traati või muid sidumismaterjale ja kattes jäätmeid kilega kaitsmaks neid vihmavee eest.
PASSIIVMAJA – Võimalikult väikese energiatarbega maja, mis kasutab ära asukoha kütte- jahutus- ja valgustusvõimalusi.
PROBLEEMTOODE – Toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele või keskkonnale, kaasa arvatud keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast koormust.
REAKTIIVKOMPOSTIMINE – Topeltpõhjaga konteineris sundõhustatud biojääde, mille olusid saab kontrollida.
REAKTIIVKOMPOSTIMINE – Topeltpõhjaga konteineris sundõhustatud biojääde, mille olusid saab kontrollida.
RINGMAJANDUS – Majandusliik, kus taas- ja korduvkasutatakse mittebioloogilisi ressursse ja materjale, niisamuti ka parandatakse ja kokku kogutakse tooteid nende olelusringi lõpus. Vajaduste rahuldamine on olulisem kui toodete omamine.
ROHEPESU EHK ÖKOEKSITAMINE – Petlik turundusvõte, mis tähendab keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivset esitamist.
ROHEPESU EHK ÖKOEKSITAMINE – Petlik turundusvõte, mis tähendab keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivset esitamist.
ROHETÖÖKOHT – Täisväärtuslik töökoht, mis panustab keskkonna hea seisundi säilitamisse või taastamisse mis tahes sektoris. Seda iseloomustab tulemuslik töö, adekvaatne sissetulek, sotsiaalne kaitse ja töötaja õiguste austamine ning töötaja võimalus kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis mõjutavad tema elu.
RÜHMAPAKEND – Teisene pakend, mis on mõeldud teatud hulga müügiühikte rühmitamiseks müügikohas, mille eesmärk on kauba käsitlemise lihtsustamine, kaitsmine või käitlemine. Müügipakend võib sisaldada ühte või mitut ühekorrapakendit. Müügipakend võib aga ei pruugi jõuda tarbijani.
SANEERIMISKULU – Puhastusulu keskkonna või selle komponentide eemaldamiseks saastest.
SOTSIAALNE DUMPING – Ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse, mistõttu kunstlikult väikesed tootmiskulud annavad ebaausa eelise rahvusvahelises kaubanduses.
SÜVAÖKOLOOGIA – Filosoofiline ideoloogia ehk indiviidi vajadus pidevalt arendada oma loodustunnetust ja -mõistmist, mis väljendub isikliku sügava ja mõtestatud suhtumisega loodusesse ning keskkonnaprobleemidesse. Süvaökoloogia seostub eluaegse õppimisega, mis peaks suunama inimesed enesestmõistetavalt looduse sisemise väärtuse, tema vajaduste ja õiguste tunnetamisele ning peaks tegelikult vältima vastuolu inimkeskse ja looduskeskse argumenteerimise vahel, kuna ennast looduse osana tundvatel inimestel ei tekiks pretensioone oma õiguste ületähtsustamiseks.
TIHENDAMINE – Prügi ruumi eesmärgil kokkusurumine, mis algab juba prügiautos.
TOIDUJULGEOLEK – Toiduga kindlustatus igas olukorras teatud piirkonnas või riigis, toiduvaru on stabiilne ja kõigile kättesaadav.
Kohalik lambavill ja linataim. Väga raske on saada kohalikult disainitud ja toodetud rõivaid (tekstiiltooraine ja toode ise). Häbimärki võiksid nii mõnedki Eesti ettevõtted kanda, kes oma "toodangut" lasevad Hiinast tellida. Täpselt sama moodi on ebaeetiline kanda karusnahka kui osta Bangladeshis õmmeldud mantlit. Tartu 2016 |
SÜVAÖKOLOOGIA – Filosoofiline ideoloogia ehk indiviidi vajadus pidevalt arendada oma loodustunnetust ja -mõistmist, mis väljendub isikliku sügava ja mõtestatud suhtumisega loodusesse ning keskkonnaprobleemidesse. Süvaökoloogia seostub eluaegse õppimisega, mis peaks suunama inimesed enesestmõistetavalt looduse sisemise väärtuse, tema vajaduste ja õiguste tunnetamisele ning peaks tegelikult vältima vastuolu inimkeskse ja looduskeskse argumenteerimise vahel, kuna ennast looduse osana tundvatel inimestel ei tekiks pretensioone oma õiguste ületähtsustamiseks.
TIHENDAMINE – Prügi ruumi eesmärgil kokkusurumine, mis algab juba prügiautos.
TOIDUJULGEOLEK – Toiduga kindlustatus igas olukorras teatud piirkonnas või riigis, toiduvaru on stabiilne ja kõigile kättesaadav.
TRUMMELKOMPOSTIMINE - Biojäätme trumliga segamine, mis kestab umbes nädal. Sellele järgneb järelvalmimine nagu aunkompostimise puhul.
VEOPAKEND – Kolmandane pakend, mida vajatakse teatud arvu müügiühikute käsitlemise ja veo tagamiseks, vältimaks füüsilisi kahjustusi. Veopakend ei ole maantee-, laevatee-, raudtee- ega õhuveokonteinerid.
VIRGESTUS – Rekreatsioon ehk töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis leiab aset looduses.
ÖKOLOOGILINE SELJAKOTT – Lõpptarbijale nähtamatu materjalikulu toote või teenuse valmistamiseks/osutamiseks.
ÖKOOPTIMISM – Arvamus, et inimtegevus ei ohusta kunagi tõsiselt ökoloogilist tasakaalu ja ökosüsteemi toimimist, kuna looduskeskkond suudab inimõju alati tasakaalustada.
ÜHEKORRAPAKEND JA KORDUSKASUTUSPAKEND – Müügipakend ehk esmane toote pakend, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendeid saab ja on majanduslikult õige kasutada korduvalt. Selliseid pakendeid nimetatakse korduskasutuspakenditeks, ülejäänuid aga ühekorrapakenditeks. Oluline on, et korduskasutuspakendi puhul tuleb arvesse vaid ametlik korduskasutus, mille käigus pakend koos kaubaga uuesti turule tuleb.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta