Kliimaministeeriumi kooskõlastusele saadetud metsaseaduse muudatustega lubatakse kuni ühele protsendile Eesti maismaast rajada istandikke. Valgevene ja Venemaa päritolu taimi ega mineraalväetisi kasutada ei tohi.

Kliimaministeeriumi elurikkuse asekantsler Antti Tooming selgitas, et metsaseaduse muudatusega võimaldatakse istandikke rajada selgetel ja kindlatel tingimustel valitud kohtadesse.

„Need on ca 76 000 hektarit aktiivsest kasutusest väljas põllumaid, mida on kokku umbes üks protsent kogu 4,5 miljoni hektari suurusest Eesti maismaast,“ lausus Tooming. Tema sõnul näitas  metsamaal kasvavate hall-lepikute asemele istandike rajamise võimaldamist hinnanud Kliimaministeeriumi  analüüs, et istandikud metsamaal ei ole hiljuti jõustunud EL regulatsioonide tõttu võimalikud.

Kui palju kokku ja mis tempos lubatud maa-alale tegelikult istandikke rajatakse, on hetkel keeruline ennustada, sest riiklikke toetusi selle tarbeks ei eraldata ja istandike rajamine pole odav.

„Selleks, et me ei tekitaks loodusele liigset koormust, oleme eelnõu teinud konservatiivse, muuhulgas on ka näiteks keelatud mineraalväetiste kasutamine, et mitte suurendada toitainete survet veekogudele,“ ütles Tooming.

Istandike päritolu puhul tuleb arvestada sellega, et kõigil taimedel, mida Euroopa Liidu territooriumil veetakse ja turustatakse, peavad olema taimepassid, mis tõendavad, et taimed on tootnud registreeritud tootja järelevalve all ja taimed on terved.

„Valgevene ja Venemaa puittoodete, sealhulgas istikute import on keelatud, seega nende kasutamine on Eestis välistatud,“ rõhutas Tooming.

Metsaistikute taimepassi üle teeb Eestis järelevalvet Keskkonnaamet.

Puuistandikud on tootmisalad, kus saab kasvatada kontrollitud tingimustes puitu metsast kiiremini ja kvaliteetsemalt. Istandike rajamine on ka täna lubatud, aga praegune regulatsioon on puudulik ja ei võimalda nende potentsiaali rakendada.

„Kui maa on põllumajanduslikust kasutusest väljas ja sel ei ole looduskaitselist väärtust, võiks istandik olla üheks maakasutuse variandiks, mis soodustab täiendavat süsiniku sidumist ja anda maaomanikule võimalus lisandväärtust luua,“ selgitas seadusemuudatuse mõtet asekantsler Tooming.

Kliimaministeerium ootab ettepanekuid metsaseaduse muudatuste eelnõule kuni 11. septembrini.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta