Vahekokkuvõte, 100 päeva kliimaministeeriumi loomisel, majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. 

Tehtud ja tegemisel:

Kliimateemade laiem teadvustamine ja ühine lahenduste otsimine

Ajakirjandus ning avalikkus otsib koos Eestis parimaid lahendusi maailma megatrendidele: kliimamuutusele ja looduse seisundi halvenemisele. Loodav Kliimaministeerium panustab debatti teadmiste, lahenduste ja nende elluviimisega. Oleme meeskondlikult partneriks ja tagasidestajaks avalikkusele ning teistele otsustajatele lahenduste leidmisel.  

Energeetika 

Soodsama ja puhtama energia areng. Riigina vähendame bürokraatiat ning ajakulu uute ja heitmevabade energiatootmiste sünniks. Esimesed eelnõud on teele saadetud, järgmised – meretuuleparkide ehitamisel kompleksloa sisseviimise eelnõu ning taastuvenergia kui ülekaaluka avaliku huvi kehtestav eelnõu, ettevalmistatud ja tulevad sügishooaja alguses. Augustis käivitame kava, mis kiirendab tuuleparkide rajamiseks vajalikke menetlusi nii Keskkonnaametis, TTJAs kui kohalikes omavalitsustes. 

Ettevalmistamisel on sel aastal otsustamisele tulevad plaanid mereparkide sünniks, võrkude ja salvestusvõimsuste tekkeks. Aasta viimastel päevadel tuleb ka tuumateema raport, seda saame arutada järgmisel aastal. 

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga. Olulise kaaluga tegevus mida riigina ette valmistame. Süsteemioperaator Elering ning Balti riigid koos Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa riikidega valmistavad ette meie kolimist ühest sagedusalast teise. Hästi korraldades on tarbijatele koormus väike ning risk meie energeetikasüsteemi talitusele vähene.

Liikuvus ja transport 

Printsiip, et erineva kiirusega liiklejad saaks eraldi turvaliselt liikuda saab olulise rahalise toe, rattateede rajamiseks ning trammiliinide rajamiseks avaneb 100 miljoniline programm. Raha saamise eelduseks seame põhimõtte, et lahendused saavad heakskiidu valdkonna eksperdilt. 

Sügise alguseks on ettevalmistamisel aruteluks liiklusseaduse muutused kus lisaks tõukeratastega toimetamisele jäävad kõnniteed edaspidi jalakäijatele, mitte autoga peatumiseks. 

Transpordivaldkonnas pakume lahendused ka romude probleemile, et mõne aastaga saaksime registri selgeks ning nende teke lõppeks.

Metsandus

RMK-ga üheskoos digitaliseerime metsanduse, kasvatame kaugseire osakaalu, et avalikkus teaks mis toimub meie metsades. Loome reeglid oluliste alade kaitseks ja maksustame raadamise nii, et saadud raha läheb metsade ja elurikkuse kaitseks ja taastamiseks.

Elurikkus ja loodushoid

Toetasime aktiivselt Looduse Taastamise määrust, algatame looduse hoiu ja taastamise tegevuskava loomise, et tagada Eesti loodusväärtuste tulemuslik kaitse ning luua põhimõtted elurikkuse hoiuks ja taastamiseks erinevate maakasutuslike otsuste juures. Astume samme, et tagada riigimaade hea ökoloogiline seisund. 

Jäätmed

Toimumas on nihe, kus jäätmetest saab tooraine uue loomisel. Astume sammud, et jäätmed saaks sorteeritud, neid ei ladestataks või põletataks tööstuslikult ringlussevõtu asemel. Loome inimestele suurema kindluse, et sorteeritud jäätmed ei läheks kõik koos ühte ladestusse.

Elamufond

Lähiaastatel on väga palju avalikku raha oma kodude uuendamise toetuseks. Loome lahendused, et raha kasutataks targalt, andes inimestele võimaluse olla oma kulude peremehed ning ettevõtlusele stabiilse turu.

Röntgenpilt riigile kuuluvates ettevõtetes

Loome ülevaadet, mis on tegelikud seisud riigile kuuluvates ettevõtetes ning kas riigiosalus neis riske võtta on üldse põhjendatud. Need valdkonnad kus ei ole strateegilist, julgeolekuhuvi või turg toimib ei pea olema riigi osalusega ettevõtluses.

Maavarad

Eesti tulevikumaavarade uurimine jätkub. Lähiaastatel kogub Eesti Geoloogiateenistus väärtusliku informatsiooni meie maapõues oleva kohta, et tulevikus otsustajatel oleks teadmised, mis varud on meil endil olemas.

Merendus

1. juulil sai Eesti endale riigilaevastiku. See on suur reform, mis toob Eesti merendusse avaliku sektori pool uue kvaliteedi. Riigilaevastik tuleb nüüd tõhusalt tööle panna. 

Kliimakindlus

Valmistame ja uuendame hädaolukorra lahendamise plaane, mis puudutavad kliimamuutustega kohanemist ning neist tekkivate olukordade (kuumus, üleujutus jm) lahendamist. 
Anname infot ja loome reeglid kuidas lähtuda looduslikest lahendustest põllumajanduses ja linnades. Muudame ehitus ja ruumireegleid kliimakindluse kasvatamiseks. Toetame kohalikke omavalitsusi energia- ja kliimakavade koostamises, linnade rohestamisplaanide loomisel ning üleujutusohu ennetamisel ja leevendamisel. 

Kliimaseadus

Kõikidele meie algatustele annab ühise suuna kliimaseadus. Oleme seaduse ettevalmistamisega alustanud. Augustis kutsume kokku Kliimanõukoja, mis kliimaseaduse loomist suunab. Septembris käivitame laiema avaliku arutelu kliimaseaduse üle eesmärgiga saada eelnõu valmis järgmise aasta kevadel. 

Kliimaministeeriumi väärtuspõhine loomine

 Keskkonna ja majandusministeeriumi liitumisel koondume põhimõtete ümber, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Seda konkurentsieelist otsime Eesti looduse hoidmisel meie inimestele ja ettevõtlusele.
Kliimaministeeriumi loomist oleme liituva ministeeriumi tööperega tervikuna koos alustanud oluliselt kiiremini plaanitust. Me pidanuks olema töövalmis järgmisel aastal, alustame kooliaasta alguses, siis on konkursid läbi ja kastid tassitud.
Kärpeaega kasutame targalt bürokraatia lõikumiseks. Meile antud orienteeriva soovituse kärpeks täitsime kahekordselt, lisaks tuleb lähiaastal hulga ettepanekuid bürokraatia lõikumiseks. Näiteks linnapargis toimuva viiulikontserdi korraldamisel lõppeb kirjade vahetamine riigiga, see otsus on kohapeal teha ja vastutada. 

Rahvuvaheline tegevus ja Eesti positsioonide esindamine

Desünkroniseerimine – hoiame väärtuspõhist positsiooni sünkroniseerida Eesti tehnilise lahenduse valmides Mandri- Euroopa sagedusalasse.  
Looduse taastamise määrus – Eesti toetas määruse vastuvõtmist, läbirääkimistel parlamendiga toetame jõulisemaid samme looduse taastamiseks, oleme ise tegijad ja ootame sama teistelt. 
Merenduses saavutati maailmas ja meie regioonile oluline kokkulepe liikuda laevanduses kliimaneutraalsuse poole. Eesti oli selle kokkuleppe aktiivne toetaja, nii on meie juba väiksem keskkonnajalajälg ka konkurentsieelis. IMO plaanid lisavad meie regiooni laevanduse konkurentsivõimet ja hoiavad loodust. 
EL uus raamistik 2040 aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks – juba sügisel algavad arutelud ELi 2040 kliimaeesmärkide üle, paneme ennast nendest aruteludeks valmis, et EL plaanid oleksid jätkuvalt ambitsioonikad ja sellised, kus riikidel on piisav paindlikkuse nende elluviimisel. 

AITÄH kõigile heatahtlikele inimestele sellel põneval teekonnal kaasa elamast! Koos teeme maailma taas veidi paremaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta