17. märtsil kell 16 toimub Palmse mõisa linnaserehe hoones soode taastamise ja kaitse teemaline arutelu. Kohtumisel esitletakse Lahemaa rahvuspargis asuva Laukasoo taastamise kava tööversiooni. Soode taastamisest räägivad Tartu Ülikooli, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi eksperdid. Kõik huvilised on oodatud kuulama ning kaasa rääkima!

Palmse mõisa 1864. a kaardil on näha piirikraavitust Laukasoo kirdeküljel ning samuti on kraaviga maha lastud väiksem laukasüsteem raba keskel. Suurlaugast aga pole veel kraavitatud. Ka verstakaartidel (1900-1920) pole veel näha Suurlauka kraavi. See ilmub esmakordselt kaardile 1935. aasta Eesti topograafilisel kaardil (1:50 000). Samuti on sel kaardil näidatud Lauksoo kirdeküljel asuvat labidaturba võtmise ala. 1947. a. kaardil on juba olemas ka Laukasoo loodepoolses osas asuvate turbaväljade kuivendusvõrk. Vanim kättesaadav ortofoto pärineb 1972. aastast, tehtud vahetult peale Lahemaa rahvuspargi loomist 1971. a. Selleks ajaks on kogu praegu projektialal olev kuivendusvõrk välja ehitatud.

Lühidalt Laukasoo taastamisest

Soo taastamise eesmärk on luua eeldused raba, huumustoiteliste järvede ja järvikute, siirdesoo- ja rabametsade, siirde- ja õõtsiksoo, aluseliste ja nõrgalt happeliste liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade ning Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsade seisundi paranemiseks, mis paiknevad Laukasoosse rajatud kuivendusvõrgu mõjupiirkonnas.

Laukasoo seisundi parandamiseks on ette nähtud kaks erinevat meetodit: kuivendusvõrgu sulgemine ja raie. Labidaturba võtmisest jäänud piklike aukudega aladeühtlase taastumise kiirendamiseks plaanitakse katsetada Laukasoo keskosa põhjaküljel soopinna tasandamist. Tehniliselt kõige keerukam on Suurlaukast väljuva kraavi sulgemine tänu kraavi ümbritsevale, turba kokkuvajumise tõttu tekkinud uuele soopinna profiilile. Lõpliku lahendusvariandi saame valida pärast tagasiside kogumist huvitunud osapooltelt, ametiasutustelt, tehnilist projekteerimist ning maksumuste arvutust.

Taastamistöödele eelnevad linnustiku, rabakiilide ja rabakonna inventuurid ning hinnangute koostamine ümbritsevate sookoosluste olukorra ja raiete vajaduse kohta. Samuti on läbi viidud hüdroloogiline modelleerimine, et hinnata vee liikumist kuivendatud soos ja taastamise järel. Toimunud on arheoloogilised välitööd, jätkub rahvapärimuse ja teabe kogumine soo kasutuse kohta. Taastamistööde edukuse hindamiseks on kavandatud seire.

Laukasoo taastamistööd on kavas aastatel 2017-2020. Taastamisala paikneb riigimaal Valgejõe-Laukasoo ja Loobu sihtkaitsevööndites. Taastamistegevused lähtuvad Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. Taastamiskava koostatakse koostöös RMK ja Keskkonnaametiga.

Taastamiskava tööversiooni näed SIIT – tagasisidet kavale ootame kuni 3. aprillini 2017 aadressil jott@elfond.ee

Päevakava

16:00 Keskkonnaameti avasõnad
16:05 Ülevaade projektist „Soode kaitse ja taastamine“ ja sooarheoloogiast, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF
16:20 Soode taastamise põhimõtted ja Laukasoo taastamiskava tööversiooni tutvustus, Marko Kohv, ELF
17:00 Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm
17:15 Kuivendatud soode taastamine loomastiku vaatenurgast, sh Laukasoos tegevuste läbiviimine, Ann Kraut, Tartu Ülikool.

NB! Et küsimused ja arutelu on oodatud iga ettekande juures, võib ajagraafik muutuda. Ürituse planeeritud lõpp vahemikus 18-19.

Registreeru SIIN!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta