Täna, 20. septembril toimub seitsmes üleilmne maailmakoristuspäev, millele on Eestis registreerinud rekordarv inimest. Koristuspäeva hommikuks on koristusele registreerunud 60 500 inimest ja kirja on pandud 488 koristust üle Eesti. 

Osalejaid Maailmakoristuspäeval on kindlasti enamgi veel, täpsem arv selgub alles pärast maailmakoristuse nädalat. Möödunud aastal võttis üleilmsest aktsioonist osa 4,2% Eesti inimestest ehk 56 135 eestimaalast, kellest suisa 92% olid lapsed ja noored. 

„On ütlemata suur rõõm tõdeda, et aina rohkem Eesti inimesi annab oma reaalse panuse, et muuta paremaks meie kõigi elukeskkonda. Eriti tore on meie haridusasutuste rohke osalemine, mis on endiselt kasvutrendis. Meie lapsed ja noored koristavad looduses rõõmu ja entusiasmiga,” sõnab Eesti koristuspäeva eestvedaja ja Puhta Ilma koda tegevjuht Elike Saviorg.

Globaalset Maailmakoristuspäeva eest vedava keskkonnaorganisatsiooni MTÜ Let’s Do It World president Heidi Solba sõnul on maailmakoristuspäev tugev algatus, mis ühendab kõik sektorid. „Sellest, et avaldada püsivat mõju, on meil vaja vaadata koristamisest kaugemale ning teha koostööd kõigis sektorites – valitsustes, ettevõtetes ja kodanikuühiskonnas. Kuna meie võrgustik hõlmab enamikku maailma riikidest, on meil jõudu juhtida tõeliselt süsteemseid muutusi. See nõuab ühist pingutust, kus iga sektor aitab kaasa jätkusuutliku tuleviku loomisele. On aeg tugevdada koostööd, murda tõkked ja astuda julgeid samme jäätmevaba ja puhta maailma poole,” tõdeb Solba. 

ÜRO poolt ametlikult tunnustatud üleilmse aktsiooni eesmärk on tõsta teadlikkust, innustada tegutsema ja edendada säästvaid jäätmekäitlustavasid. Tänavu koristatakse Eestis nii metsas, veekogude ääres, mere põhjast kui jõgedel, haljasaladel ja kalmistutel. Lisaks harjumuspärasele koristamisele võideldakse võõrliikide vastu ning kraamitakse kodudest vana elektroonikat.

Saviorg paneb eestimaalastele südamele, et koos koristamisega või maailmakoristuse vaimus võiks võtta hetke ja teha inventuur ka oma tarbimisharjumustes ning märgata harjumuspärast: „Ilmselt on oma ostetu seast leida ühekordseid tooteid, millele on olemas alternatiiv või millest saaks loobuda. Äkki leiab mõne samaväärse toote, millel on vähem pakendit ümber. Igal juhul algab kõik meie endi tarbimisharjumustest.”

Iga-aastase väikeprügi - suitsukonide ja pisiplasti - ning Läänemere reostuse kõrval on Eesti koristuse tähelepanu keskpunktis sel aastal ühekordsed elektroonilised sigaretid ja vana väikeelektroonika. Ühekordne e-sigaret on viimastel aastatel muutunud Eestis ja üle maailma probleemseks tooteks ka keskkonna vaates, kuna kasutatud veibid visatakse lihtsalt prügikasti.

“Ilmselt inimesed ei tea, et veipi ei tohi visata olmeprügisse või et see on väikeelektroonika seade, mis sisaldab liitiumakut ja väärtuslikku materjali, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta,” selgitab Saviorg.

Igal aastal tuleb Maailmakoristuspäeval välja üha rohkem ettevõtteid ja kogukondasid, mõned neist küllaltki suurte seltskondadega. Täpsema ülevaate koristustest leiab maailmakoristus.ee veebilehelt, samuti paluvad korraldajad kõigil sealtkaudu teada anda oma osalemisest. Samuti oodatakse Maailmakoristuspäeva veebilehe kaudu kõigi koristajate tagasisidet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta