Kuidas hoida last allergiat tekitavate toiduainete eest – või kuidas hoida allergiat tekitavaid toiduaineid lapse eest, on tänapäeval pea iga lapsevanemal tekkiv küsimus, sest maailm oma värvilisuses ja mitmekesisuses kipub tekitama lastel nii allergilisi naha- kui ka hingamisteedeprobleeme.

Nahal esinev allergia ning allergiline astma on tüüpilised heaoluühiskonna näitajad. Peaminister võib rõõmustada, nende näitajate järgi vaadates anname me heaoluühiskonna mõõdu välja küll. Nüüd tuleb reageerida. Aga kuidas, on küsimus, sest allergiaga tegelemine on midagi sellist, mida me vanaemade tarkuste varasalvest ei leia. Kui siis, et mesilase pistekohale tuleb paistetuse vältimiseks mulda panna. Aga palju seda mesilaseprobleemi ikka esineb. Peamiselt on probleem ikkagi keskkonnast ja toidust saadavates inimkätega valmistatud ühendites.

Mida siis tehakse. On üks osa inimesi, kes arvavad, et kenade tüdrukutega reklaamitav antihistamiin ongi lahenduseks. Kui sul on turse, tuleb võtta tursealandit ja turse kaob. Iseenesest on see õige ja kuna akadeemiline meditsiin allergia ravimiseks niikuinii midagi ei paku, siis tulebki turse alandamisega tegeleda. Kas ja millised on kõrvalmõjud, eks seda saab iga probleemiga kokkupuutuv inimene ise kogeda, kuid paljusid on see viinud mõttele, et turse alandamine ei ole lahendus. Tuleb vältida kokkupuudet allergiatekitajatega.

Kui emadelt uurida, mida nad on teinud, et lapsed allergiat ei saaks, siis vastused on seinast seina. Kõige lihtsam oleks üldse mitte anda teada lapsele, et on olemas kommid, limonaadid, jm selline sünteetiline kraam. Soovitatavalt vähemalt kolm aastat. See toimib hästi esimese lapse puhul (aga ega neid eestlasi, kel peale esimest veel lapsi sünnib, väga palju ei olegi). Ja tingimusel, et laps on pidevalt vanemate vaateväljas, st sõbralikud vanaemad ja teised tädid, kel on alati lutsukomm taskus, ei satu võimalusse „hoolitseda“ selle eest, et laps ikka magusat ka saaks.

Kuid heaolu arenedes pole olukord enam nii lihtne ka allergiatekitajate vallas. Sageli reageerivad lapsed täppidega juba pudrule – on see siis tõesti odraallergia, või ei talu pisike organism odraga kaasas käivaid taimekaitsevahendite jääke... Punnid tulevad mõnele lapsele ka spetsiaalsetest purgitoitudest. Miski pole kindel siin muutuvas maailmas.

Teine asi, mis lapsevanemaid segadusse ajab, on allergia väljendusviis. Õigupoolest oleks siin õigem kasutada sõna "toidutalumatus". Gluteenitalumatus, mille puhul teravili tekitab kõhuvalu. Piimasuhkru või piimavalgutalumatus, mille puhul piim tekitab kõhuvalu. Sellega koos kõhulahtisust ja halba tuju. Siin ei ole ühtegi lihtsat lahendust - tabletti, mis olukorda parandaks.

Kolmas väga hägune ala on kodukemikaalid. Pole sugugi lihtne välja peilida, et lapse pidev köha on tingitud kasutatavast pesupulbrist või unehäired nii mõnusast ja hästilõhnavast pesupehmendist.

Mida siis teha, et hoida lapsed eemal allergiat tekitajatest ja allergia tekitajad lastest eemal? Ega meil ei olegi väga palju võimalusi. Allergiatekitajad on kõikjal. On küll võimalik osta nii söök kui puhastusvahendid ökopoest – nii saab vältida sünteetilisi värv- ja lõhnaaineid ning taimakaitsevahendite jääke – kuid näiteks gluteenitalumatuse korral pole mingit vahet, kas nisu on pärit ökoloogilisest põllumajandusest või mitte. Ainus võimalus on tõsta oma teadlikkuse taset ja jälgida nii ennast, last kui teisi hoolega. Nuputada välja, millise tavapärasest erineva söögi või vahendiga toimus enne reaktsiooni kokkupuude. Või on süüdi hoopis miski, mida on liiga palju tarvitatud.

Reaktsioonid ainetele võivad sõltuvalt elukogemustest ka muutuda. Näiteks kõhuviirus või antibiootikumikuur võib soolestiku mikroflooras sellist laastamistööd teha, et varem hästisobinud toiduaine tekitab nüüd probleeme. Vaktsineerimine võib mõjutada immuunsüsteemi reageerima valesti, st kohtlema sõpru vaenlastena. Variante on lõputult.

Seepärast jälgigem, märgakem, pangem tähele. Uurimistöö võib viia suurepäraste tagajärgedeni ning säästa nii mõnegi lapse tervist.

Vaata ka: Eesti Allergialiit

Foto: wallpapers.pixxp.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta