Ameerika farmerid varsti enam muust ei räägigi, kui miniveistest. „Miniveis“ võib kõlada küll kellegi napaka hobi tulemusena, kuid tegemist võib olla lihafarmide tulevikulahendusega. Miniveised on vähem kui meetri kõrgused ja nendest moodustatud kari koormab keskkonda tavakarjast oluliselt vähem, kirjutab The Guardian.

USAs, kus aastas süüakse inimese kohta ligi 30 kilogrammi veiseliha, on farmerid asunud loobuma Holsteini ja Aberdeen Anguse tõugu karjadest ning lähevad üle nende pisematele sugulastele. Ühendriikides on praegu üle 20 000 miniveise. Professor Richard Gradwohl on aretanud 18 uut miniveise tõugu, teiste seas ka „Miniatuurse Panda“, mille isendite kõrgus on 107 sentimeetrit. Ta „mikromini“-kari on aga alla meetri kõrgune ja kõige väiksemaid veisetõuge kutsutakse teetassi-karjaks.

„Kui ma miniatuurse karja aretamisega tegelema asusin, peeti mind hulluks,“ ütles Gradwohl. Pole ka ime, sest 1940. aastatest on ameerika farmerid aina suuremaid veisetõuge aretanud. Gradwohl oli aga sunnitud maksutõusu tõttu osa oma talumaast maha müüma ja otsis lahendust efektiivsemaks maakasutuseks. Ta avastas, et viiel aakril (1 aaker on 0,4 hektarit – toim.), kus muidu oli võimalik kasvatada vaid kahte nn suurt veist, said kenasti hakkama koguni kümme miniveist. See tähendas, et aakri kohta sai kasvatada kuni kolm korda rohkem liha, kasutades samal ajal ainult kolmandikku tavapärasest toidukogusest.

Rääkides aga veiste panusest kasvuhoonegaaside tootmisesse, siis kümme miniveist toodavad koos sama palju metaani, kui üks täissuuruses isend. Kuigi miniveised kõlavad innovaatilise lahendusena, aretati neid juba 17. sajandi Inglismaal, kus farmerid olid sunnitud väiksekasvulisi karju pidama, kuna neile anti ainult viis aakrit maad. Aeg näitab, kas miniveised suudavad maailma 1,3 miljardisele veisekarjale konkurentsi pakkuda ning toidukriisi ennetada.


Allikas:
The Guardian: Why mini cows could save the planet