Energiaharta leping on vastuolus Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkidega. Ometi on sellele lepingule alla kirjutanud nii EL kui mitmed riigid üle maailma. Loe lähemalt, milles see leping seisneb ja miks on oluline sellest taganeda

Mis on energiaharta leping (ECT)?

 

Energiaharta leping on mitme poolne kaubandus- ja investeerimisleping, mis allkirjastati 1994. a. Hetkel on sellele alla kirjutanud 53 poolt, sh Euroopa Liit ja peaaegu kõik Euroopa riigid, Kesk-Aasia riigid, Türgi ja Jaapan. 
Energiaharta leping annab energiasektori välisinvestoritele ulatuslikuma kaitse kui riiklikud õigusaktid. Samuti annab see välisinvestoritele õiguse kasutada vaid kolmest juristist koosnevaid eraõiguslikke vahekohtuid, et nõuda miljonite, mõnikord miljardite eurode suurust hüvitist.

 

Miks on ECT vastuolus Euroopa rohekokkuleppega? 

 

ECT kaitseb kõiki energiavarustusega seotud investeeringuid kaevandamisest kuni tarbimiseni (nt nafta- ja gaasivälju). Naftafirmad on selle lepingu alusel vaidlustanud riikide keskkonnapoliitikaid, kui need on vähendanud ettevõtete kasumit. 
Energiaharta lepingut ei ole alates 90ndatest oluliselt uuendatud ja see on vastuolus EL-i õigusnormide ning energia- ja kliimaeesmärkidega. Kliimakriisi leevendamiseks tuleb energeetikasüsteemi põhjalikult ja kiiresti muuta. 

 

Miks on ECT kontrolli alt väljas? 

 

Harta alusel esitatud investorite nõudeid ei lahenda mitte sõltumatud kohtud, vaid ajutised vahekohtud, mis moodustatakse oma ala juristidest konkreetse vaidluse lahendamiseks. Vahekohtunikele makstakse tasu juhtumipõhiselt, mis motiveerib neid raha teenimiseks juhtumite arvu suurendama.  Samuti ei saa neid otsuseid edasi kaevata, nii et tehtud otsused on lõplikud. Lisaks võimaldab leping nõuda riikidelt saamata jäänud kasumite hüvitamist kuni 20 aastat pärast seda, kui riik on lepingust taganenud. 

 

Mis seis praegu on? 

 

Energiaharta lepingut on püütud ajakohastada alates 2019. aastast, kuid see ei ole õnnestunud. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku, et Euroopa Liit tervikuna leppest lahkuks. Kui EL lahkub tervikuna, saavad riigid omavahel kokku leppida, et ettevõtted ei või 20 aasta jooksul pärast lepingust taganemist endiselt hüvitisi nõuda.
 

FFF Eesti ja teiste keskkonnaühenduste arvates peaks Eesti seda ettepanekut igal juhul toetama! 

Sarnased artiklid