SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja ülikoolidele suunatud konkursi Negavatt. Bioneer uuris, mida Negavatt endast kujutab. KIKi arendusüksuse nõunikud ja ressursisäästukonkurssi Negavatt eestvedajad Madis Org ja Criss Uudam olid lahkelt nõus Bioneerile selgitusi jagama.

Mida mõistetakse energiasäästu all?

Kui enamik energiaga seotud kampaaniaid keskendub enamasti elektri, soojuse või vee säästmisele, siis Negavatt üritab inimesi panna energiast mõtlema laiemalt.

Kõikide meie tegevuste kohta saab arvutada tarbitud energia hulka ning selle energia kättesaadavaks tegemise mõjusid keskkonnale. Iga inimene saab säästa tehes õigeid valikuid.

Toome näite transpordi kohta: keskmine bensiiniauto kulutab 100km läbimiseks 80kWh, põlevkivielektril elektriauto 45kWh ja taastuvelektril elektriauto 0kWh fossiilkütusel põhinevat primaarenergiat. Autot jagades, kulub kordades vähem energiat ühe inimese kohta.

Riiete puhul mängib rolli taaskasutus. Näiteks üks Negavati mentoritest, Reet Aus, valmistab suurtehastes toodetud rõivaste jääkidest T-särke (Up-shirt). Sellise riideeseme ökojalajälg on 80% väiksem kui tehases valmistatud T-särgil. Tihti ei pea me energia säästmise nimel loobuma soovitud mugavustest, vaid tegema lihtsalt teadlikumaid valikuid.

Miks energiasääst on üldse oluline?

Kui energiasäästu käsitleda veidi laiemalt, nagu ülal välja toodud, on tegu nii ühe inimese, kogukonna, kui ka kogu riigi jaoks väga olulise teemaga.

Esiteks, on energiasäästul väga oluline majandusmõju - suutes teha vähema energiakuluga rohkem, oleme tulevikus konkurentsivõimelisemad nii leibkonnana kui ühiskonnana.

Teiseks, energiatarbimine mõjutab tugevalt meie tervist. Näiteks sõites auto asemel jalgrattaga ei pikenda me oluliselt ainult iseenda statistilist oodatavat eluiga, vaid ka kõigi teiste inimeste eluiga, kes muidu auto heitgaase sisse hingaksid.

Kolmandaks on energiatarbimisel ka väga oluline mõju keskkonnale - lisaks CO2 heitmetele tekib fossiilsete energiaallikate muundamisel ka teisi olulise mõjuga heitmeid, mis avaldavad negatiivset mõju kohalikule ökosüsteemile.

Miks Negavatt on just tudengitele suunatud?

Siiani pole energiasäästmise kampaaniad ja konkursid ülikoole spetsiaalselt kõnetanud. Näiteks Eesti Energia on teinud kampaaniaid kõigile elektritarbijatele, KIK ise aga alg-, põhi- ja keskkoolides, kuid ülikoolidesse pole keegi veel jõudnud. Üliõpilased moodustavad siiski sihtgrupi, kuhu kuuluvad teotahtelised ning aktiivsed noored, kes suudavad tulla loovatele lahendustele ning kanda ideid kõrgkoolist kaugemale.

Kas osalema on oodatud ka energiateemadega mitte tegelevad tudengid?

Jah, loomulikult.

Võistlus on mõeldud vaieldamatult kõigi erialade tudengitele. Mida rohkem osaleb võistlusel eri haridustaustaga noori, seda  mitmekülgsem on tulemus ning seda laiemalt suudavad eri lahendused säästa energiat ülikoolides.

Keskkonnateaduste ning tehnika erialade tudengid ei pruugi tullagi probleemidele või lahendustele, mis puudutaksid ka kunstitudengite õpinguid ja nende õppehooneid ning vastupidi.

Ressursside pealt kokkuhoidmine pole ainult keskkonnateadusi õppivate tudengite kohustus, oma tarbimisvalikute üle mõtlema tuleks õpetada igat tudengit, igat inimest.

Kas ja kus Negavati tulemusi pärast näha saab?

Žürii poolt välja valitud ideid tutvustame Negavati kodulehel.

Selleks, et ideed veelgi paremaks muuta ning see teostatavaks teha, jagatakse igale testimise faasi jõudnud võistkonnale 1000 eurot stipendiumiks. Selle rahasumma abilsaavad nad oma ideed testida väikesel skaalal ning konsulteerida ka meie poolt välja valitud mentoritega.

Sellest koostööst ja vaheetapis täiendatud ideedest valitaksegi välja kuni neli parimat projektiks vormistatud ideed, mis KIKi poolt väljamakstava auhinnaraha ning ülikoolide abiga ka teoks tehakse.

Mida osalejad sellest konkursist saavad?

See on tudengitele suurepäraseks võimaluseks enda igapäevast keskkonda muuta nutikamaks, mõnusamaks ja säästlikumaks. Ilmselt ei ole ükski üliõpilane vastu sellele, kui nad muidu teoreetiliseks jäävate õpingute raames ka midagi praktilist ära teha saavad. Võiduprojektidest tulenevad energiasäästulahendused jäävad veel pikaks ajaks endale ning kaastudengitele imetleda.

Läbi nutikate projektide leiab osaleja mõttekaaslasi, saab võimaluse, et teda märgatakse, seda mitte ainult ülikooli ja konkurssi korraldajate poolt, vaid ka energiasäästuvaldkonna tipptegijate poolt. Näiteks juba Negavati mentorite nimekirjast leiab kõnekaid nimesid, kes on viinud oma ressursisäästuideed Eestist väljapoolegi.

Millised tulemused olid tudengite keskkonnateadlikkuse uuringul?

Uuringufirma Klasteri läbiviidud keskkonnateadlikkuse küsitlusele vastas ligi poolsadatudengit Eesti erinevatest kõrgkoolidest. Saime teada, et kuigi tudengid peavad oma keskkonnaalaseid teadmisi ja harjumusi üpris heaks, leidsid vastajad, et ei suuda mõjutada energia ja ressursikasutamist Eestis. Samuti enamik vastanutest tõdes, et ülikoolides pole varem ressursisäästust räägitud.

Räägime magusamatest paladest ka. Mis auhindadeks on?

Negavati auhinnafondi suurus on 45 000 eurot. Teise vooru pääsenud meeskonnad saavad oma idee testimiseks 1000 eurot. Lisaks saavad võistkonna liikmed osaleda 2-päevasel koolitusel, töötada koos oma ala ekspertidest mentoritega ning osaleda temaatilistel ekskursioonidel. 2-4 parimat meeskonda saavad projekti elluviimiseks kuni 10 000 eurot. Parimatele meeskondadele antakse välja kuni 1500 euro suurune stipendium, mille meeskond jagab oma liikmete vahel.

Mida teha siis, kui on hea idee, aga mõttekaaslaste leidmine keeruline?

Ükski hea idee ei peaks seetõttu jääma esitamata. Soovitame panna oma üleskutse konkursi kodulehele www.negavatt.ee rubriigi „Loo tiim“ alt avanevasse vormi. Seega töötab see leht ka keskkonnast hoolivate inimeste kohtumispaigana. Hästi oluline on oma idee visand 12. jaanuariks ära saata. Edasi hakkame neid juba mentorite toel koos üliõpilastega edasi arendama.

Kes on vastajad?

Nii Madis kui Criss omavad välismaal õppimise kogemust. Läbi õpingute ja töö on nad leidnud endas kutsumuse jätkusuutlik areng ning kitsamalt energeetika teema. Nii tegelebki Criss Eestis veel taastuvenergia valdkonna edendamisega. Madise lemmikteemadeks on aga iserajatavad energialahendused, kogukondliku potentsiaali suunamine säästlikumale arengule ja igasuguse meie valikuid mõjutava informatsiooni visualiseerimine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta