Euroopa tasandil käib praegu 2025. aasta kalapüügimahtude määramine. Läänemere keskkonnaorganisatsioonid paluvad Euroopa ministritel ja otsustajatel seekord kuulata teadlaste ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid püügimahtude määramiseks. Mitmete oluliste kalaliikide (tursk, räim, lõhe, kilu) olukord on Läänemeres niivõrd kriitiline, et mänguruumi ülepüügi jätkumisele ei ole.

Toetudes Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu (ICES) soovitustele, tuli Euroopa Komisjon eelmisel nädalal välja püügisoovitustega, kus on mitmeid hädavajalikke suuniseid, näiteks ülepüügi piiramine ja neljale väga kehvas seisus kalapopulatsioonile leevenduse toomine läbi püügipiirangute. Läänemeri on jaotatud mitmeks püügipiirkonnaks ja alampopulatsiooniks, mille degradeerumist on teadlased ja keskkonnakaitsjad aastaid murelikult tunnistanud.

„Kalade tuleviku Läänemeres otsustavad poliitikud, kalanduse eest vastutavad ministrid ja neid nõustavad ametnikud, kes täna kalakvoote taas arutavad,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi kestliku kalanduse eestvedaja Joonas Plaan. „Väikese mereriigina peaksime jõulisemalt seisma kodumere elustiku eest ja tundma vastutust elusolendite ees, kes merd iga päev kasutavad. Siia kuuluvad muidugi ka kõik inimesed,“ lisas Plaan.

Lisaks ülepüügi ja kaaspüügi käes vaevlemisele ohustavad mereökosüsteeme veel mitmed keskkonnatingimusi, näiteks eutrofeerumine, reostus ja kliimamuutused. Sellises olukorras vajavad Läänemere kalapopulatsioonid taastumiseks hingetõmbeaega, mitte maksimaalseid võimalikke püügimahte.

„Ka Eesti poodides ja restoranides pakutava Läänemere tursa püügile on juba kuus aastat Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitanud täielikku keeldu. Otsustajad on aga seni lubanud kaaspüügina selle jätkumist ja uue põlvkonna tursa taastumist ei ole paraku paista,“ rääkis Joonas Plaan. „Liivi lahes on räime olukord hea, kuid Läänemeres laiemalt jälle väga murettekitav. Vaid otsustajad saavad siin me rahvuskala eest seista. Loodame, et Eesti esindajad ei jäta mereriiki aruteludes kuivale,“ ütles Plaan.

Enim ohustatud on räime läänepoolsed populatsioonid, Läänemere tursk ja lõhe, samuti on kilu olukord järjest kehvem.

Täpsemat infot kalaliikide seisundist leiab Kalafoorist. Eestimaa Looduse Fond koostöös Maailma Looduse Fondiga (WWF) uuendab igal aastal kestliku kala infoportaali kalafoor.ee, kus on levinumad kalad piirkonniti, püügivahendite ja regulatsioonide hinnangute põhjal valgusfoori värvide järgi ära jaotatud.

Lugu on pärit Eestimaa Looduse Fondi koduleheküljelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta