Võrkpallimäng sai tudengiseltskonna õhtute osaks. Unustati targutavad lektorid ja muu ning Limnoloogiajaama stendile ilmus teade tudengite ja jaama töötajate vahelisest mängust.

Mäng algaski ja tuline heitlus lõppes tudengite võiduga 3:2. Korraga kadus kaotajate kapten silmapiirilt ja kui ta tagasi naases, oli tal käes suur koha.

Võitjate kaptenile ehk mulle anti see pidulikult üle ja võitjate õhtusöök oligi olemas. Seltskond, kes palliplatsilt lahkus, läks suurt kala sööma ja kaotajad kadusid silmapiirilt oma kodudesse laiali.

Õhtul jäin tühja söögilaua taha üksinda ja võrkpallilugu kirja panema. Lühidat mõtisklust ei tulnud ega tulnud ja kui midagi selgeks oli saanud, siis see, et võitjate päralt on ju alati maailm. Ja seekord kinnitas seda võidetud suur auhinnakala.

Võrtsjärve limnoloogiajaam, 1993.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks