Dr Google’i poole on inimesed oma tervisemuredega pöördunud juba aastaid. Tänu teholoogia arengule kasutavad patsiendid, aga ka meditsiinieksperdid aina enam tehisintellekti (AI) tuge. Eesti tervisevaldkonna edendajad nentisid SYNLAB teaduskonverentsil, et AI lahendused vabastavad meditsiinipersonali ajaressurssi paberimajandusest ja võimaldavad suurte andmemahtude analüüsimist patsiendi hüvanguks. Samuti ollakse üksmeelel, et personaalmeditsiin on abiks nii haiguste ennetuses kui ka ravis, kuid et igasugust innovatsiooni elluviimist on vaja edendada mitmetasandiliselt.

 

Tervisekassa ennetusportfelli juht Liis Kruus tõi SYNLAB teaduskonverentsil välja riiklikud ja ka Tervisekassa eesmärgid, mille võib laias laastus jagada kolme gruppi: esmalt, et tervest lapsest kasvaks terve täiskasvanu, teiseks, et paraneks täiskasvanute ja vanemaealiste terviseteadlikkus ja -käitumine ning viimaks, et paraneks haiguste ennetustegevused ja nende võimaluste kasutamine üle riigi.

Erinevate sektorite koostöö on nende eesmärkide täitmisel primaarse tähtsusega. „Avaliku sektori puhul peame rääkima võimekusest protsesside muutuseid ellu kutsuda ning toetada era- ja avaliku sektori koostööd. Oluline on nii inimeste enda panus tervisesse ja heaollu – nn primaarne ennetustegevus kui ka sekundaarne ennetus näiteks sõeluuringute abil. Siin on heaks näiteks mitmetasandiline koostöö era- ja avaliku sektori vahel teenuse innovaatiliste lahenduste abil kättesaadavamaks tegemisel. Vähemtähtis pole ka krooniliste haiguste ennetamise alane koostöö, mis aitab suures pildis hoida meie inimesi tervemana ning hoida kokku ka ravikuludelt,“ nentis Kruus.

Tervisekassa esindaja sõnul on surve uudsete lahenduste kasutuselevõtuks suur ning aina enam on fookuses personaliseeritud teenused.

 

Infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik rõhutas, et ajal, mil tehisintellekti võimalused on juba täna meditsiinisüsteemis kaasatud, on väljakutseks see, kuidas inimese terviseandmed oleksid paremini kokku koondatud, analüüsitud ja patsiendi terviseteekonnal arvesse võetud. Seda selleks, et inimene ise, meditsiinipersonal kui ka riik saaks seeläbi teha paremaid otsuseid.

„Arvestades, et sel aastal pälvisid meditsiinivaldkonna Nobeli auhinna mRNA-põhiste koroonavaktsiinide loojad, kes on samuti kasutanud oma töös kõrgtehnoloogilisi lahendusi, näitab see, et tehisintellekti ja andmetöötluslahenduste kasutamine on farmaatsiasektorisse tulnud, et jääda. Meie, nii arendajate kui tarbijate, roll on juba täna rakendada tehnoloogia võimekust ja süsteeme vastavalt edasi arendada, mitte vaadata ootavalt tuleviku suunas,“ sõnas Viik.

Ta nentis, et Eestis on reaalsuses juba hea alus edasiseks tehnoloogia kasutuselevõtuks ja arendamiseks loodud nii arstide virtuaalassistentide, juturobotite kui ka terviseandmete analüütika kasutamise näol. Järgmiseks oluliseks sammuks nii haiguste ennetuse kui ka terviseedenduse puhul võikski olla personaalmeditsiini laiem kasutamine.

 

 

SYNLAB Eesti tootmisjuht Laura Truu tõi esile, et SYNLABil on täna Eestis olemas võimekus personaalmeditsiini teenuse pakkumiseks ja arendamiseks – seejuures on farmakogeneetiline testimine võtmetähtsusega.

„Farmakogeneetika lähtub inimese individuaalsetest ravimi metabolismiga seotud pärilikest omadustest ja võimaldab uurida inimese personaalset geeniprofiili ning vastavalt sellele määrata sobivad ravimid õiges annuses, suurendades seeläbi ravi õnnestumise tõenäosust ning vähendades ohtlike kõrvaltoimete ja ebatõhusa ravi riski,“ rõhutas Truu.

Ta nentis, et kui inimene teeks kord elus farmakogeneetilise DNA-uuringu, siis nende andmete baasilt saab talle määrata personaalsemat ja efektiivsemat ravi. „Paraneb patsiendi elukvaliteet ja tervis ning hoitakse kokku ka tervishoiusüsteemi ressursse,“ sõnas Truu.

 

Liis Kruus peegeldas Tervisekassa vaadet, et esmajärjekorras on farmakogeneetika rakendamine vajalik depressiooni ja ärevushäirete ravimise korral.

„Patsiendid, kellel on diagnoositud depressioon, saaksid farmakogeneetika analüüsi tulemuste abil suure tõenäosusega lihtsama raviskeemi ja kiiremini ravitulemused. See on kasulik nii patsiendile, kuid ka kogu tervishoiusüsteemile majanduslikult,“ sõnas Kruus.

Terviseeksperdid nentisid, et ajal, mil tehnoloogia on teinud suure arenguhüppe, on riigi ning tervishoiusüsteemi põhiliseks väljakutseks kujunenud see, kuidas võtta uued süsteemid inimestest ja rahva tervise vajadustest lähtuvalt võimalikult kiiresti ja sektorite üleselt kasutusse, et seeläbi tervishoiusüsteemis innovatsiooni ellu viia.

Tervisekassa ennetusportfelli juht lisas veel, et innovatsioon tervishoius seisnebki uute toote- ja teenuselahenduste loomises, kuid selleks on vajalik protsessiline innovatsioon, kus kõik sektori osapooled koostöös neid uudislahendusi looksid ja ellu rakendaksid.