Suvised turistid toovad kaasa hooajalise koormuse kasvu väikestes reoveepuhastussüsteemides Läänemere rannikul ja saartel. Rahvusvaheline projekt NURSECOAST-II püüab leida probleemile lahendusi muuhulgas Saaremaal.

Läänemere rannikuäärsed piirkonnad on pärast Covid-19 pandeemiat turistide seas taas populaarseks muutunud. Turismi kõrghooaeg Läänemere ääres on suvel, mil piirkonnas peatuvate inimeste arv võib võrreldes talvega mitmekordistuda. Piirkondade reoveepuhastussüsteemid on aga enamjaolt loodud talvise elanikkonna vajaduste järgi, mistõttu ei suuda väikesed jaamad suvel reovett piisavalt tõhusalt puhastada. Kui puhastussüteemid ei tööta, jõuab reovesi pinna- ja põhjavette ning Läänemerre. See tekitab erinevaid probleeme, alates ebameeldivast haisust kuni niigi halvas seisundis Läänemere reostumiseni.

Eestis on palju tähelepanu pööratud suurtele reoveepuhastitele (enam kui 2000 inimekvivalenti (ie)), mille rekonstrueerimisse on viimastel aastakümnetel palju investeeritud. Vähem tähelepanu on saanud väikesed reoveepuhastid (50-1999 ie) ja omapuhastid (väiksemad kui 50 ie). NURSECOAST-II projektis uurib Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) Saaremaa valla väikeseid reoveepuhastussüsteeme, mis on seotud turismiga.

Selleks võtavad eksperdid sügise alguses ühendust omapuhastite omanikega Saaremaa vallas. "Me palume täita küsimustiku ning hindame kohapeal reoveepuhastussüteemide seisukorda ja toimimist. See aitab teha kindlaks praeguse olukorra ning selgitada välja, kas ja kuidas omapuhastite omanikel tasub oma süsteemide uuendamisse investeerida ja kuidas seda kõige tõhusamalt teha," selgitas SEI Tallinna vanemekspert Tiia Pedusaar.

Uuringu tulemuste põhjal tekib andmebaas, mida Saaremaa vald saab kasutada selleks et arendada edasi nõuetele vastavat reoveekäitlust. Saaremaal on turismiga seotud väikeseid reoveepuhastussüsteeme üle 130.

Reoveekoormuse hooajalised kõikumised tekitavad peavalu kõigis turismipiirkondades Läänemere ümber. NURSECOAST-II projekti avakohtumine toimus Barösundis, Inkoo vallas Lõuna-Soomes. “Me otsustasime projekti siin alustada, sest küla esindab hästi muutuvaid väljakutseid reovee puhastamisel. Igal aastal lükkab talvise jää taandumine turismihooaja käima ja toob külla 4000 inimest lisaks, tekitades 12 korda rohkem reovett kui talvel,” rääkis projektijuht Ksawery Kuligowski, kes töötab Poola Teaduste Akadeemia voolumasinate instituudis.

“Kliimamuutus toob jää taandumise igal aastal varasemaks, pikendades turismihooaega. Me kuulsime kohalikelt partneritelt, et sel aastal pidi küla reovee haisuga toime tulema juba maikuus,” jagas Kuligowski. Inkoo vald otsib praegu küla jaoks parimat lahendust: välja tuleb valida piirkonda sobiv ja piisavalt soodne tehnoloogia, mis suudab tulla toime reoveekoormuse hooajalise kõikumisega. Omavalitsus peab lisaks otsustama, kuhu suunata heitvesi paksu kivise pinnasega piirkonnas. “Sarnaseid väljakutseid on projektis veel” lisas projektijuht.

Järgmise kahe ja poole aasta jooksul katsetab NURSECOAST-II erinevaid lahendusi, kuidas turismi kõrgperioodil tekkivat reovett puhastada. Abiks võivad olla erinevad reovee puhastamise tehnoloogiad, puhastatud reovee taaskasutus, looduslikud lahendused jne. Projektipartnerid uurivad olemasolevaid väikeseid reoveepuhastussüsteeme, et saada ülevaade nende käitamisega seotud probleemidest. Projekti peamised sihtrühmad on kohalikud võimukandjad, turismiettevõtjad ja väikeste reoveepuhastussüsteemide omanikud.

Eestist osaleb projektis SEI Tallinn, kes uurib Saaremaa väikeseid reoveepuhastussüsteeme ning juhib kogu rahvusvahelise projekti kommunikatsiooni.

NURSECOAST-II projekti rahastab Interregi Läänemere piirkonna 2021-2027 programm ning kaasrahastab Euroopa Liit. Projekt kestab alates 2023. aastast kuni 2025. aasta lõpuni. Projektis osaleb 17 partnerit kaheksast Läänemere piirkonna riigist: Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist ja Saksamaalt.

Rohkem infot leiab projekti ingliskeelsel kodulehel ja eesti keeles SEI Tallinna kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta