Eluteel samasse kohta tagasi jõuda, see ei ole just igapäevane nähtus. Metsateel see ükskord juhtus ja seda Ida-Euroopa suurimates ehk Bialowieža ürgmetsades.
- Marek Vahula lood
- 2. aprill 2025
Istusin kaarditükiga üheskoos ja einestasin. Ja siis jätsin paiga omapead.
Pikk metsatee kutsus mind endaga kaasa ja ma võtsingi tema kutse vastu. Kui kolme tunni pärast samas paigas tagasi olin, siis tuli natuke rumal tunne peale, et ma kõige targem just metsasel teel ei olnud. Tee tegi suure ringi ja jõudiski samasse punkti tagasi.
Ja mina tegin koos oma teega sedasama. Rohkem ei ole ma kusagil ennast petnud kui seal paksu metsa sees. Ja kui ringiga samasse kohta olin tagasi jõudnud, saigi eksirännak mööda ja mina pisut targemaks. Et kompassi oleks pidanud vaatama ja kaardiga rohkem sõber olema. Et ma ei olnud seda ega teist, siis tegingi pea viieteistkümne kilomeetrise metsaringi ja lõpuks sain mõistust juurde küll. Ja samas paigas istusin jälle tee kõrval ja tunnistasin enda targemakssaamist.
Bialoewieža, 1996.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
