Siseruumides veedame suurema osa oma päevast, paljud koguni 90% sellest, mistõttu on sealse sissehingatava õhu kvaliteedil otsene mõju meie tervisele. Mis mõjutab siseõhu kvaliteeti ning kuidas saame seda ise parandada, seda lahkas Euroopa Keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud iga-aastane väljaanne „Signaal 2013“, mis seekord keskendub Euroopa õhule.

Ilmselt tuleb paljudele üllatusena see, et õhk keskmise liiklusega linnatänaval võib tegelikult olla puhtam kui meie eluruumides. Hiljutiste uuringute kohaselt võib mõne kahjuliku õhusaasteaine sisaldus olla siseruumides märksa suurem. Näite kinnituseks tuleb vaid mõelda äsjavärvitud ruumile, mis sisustatud uue mööbliga ning puhastatud kemikaalidest pungil vahenditega.

Peamised siseõhu saasteained on radoon (mullas moodustuv radioaktiivne gaas), tubakasuits, kütuse põlemisel tekkivad gaasid või osakesed, niiskus, kemikaalid ja allergeenid.

Neist n-ö. tuntuim on kahtlemata tubakasuits, mille sissehingamine mõjutab suuresti meie hingamisteid, kopse ning võib põhjustada peavalu, silmade ärritust ning kõige mustema stsenaariumi korral kopsuvähki. Nende süngete näitajate ärahoidmiseks ja leevendamiseks on paljudes riikides kehtestatud suitsetamiskeeld avalikes ruumides. Keelu positiivne mõju ei lasknud end kaua oodata – näiteks Iirimaal Dublini ühiskasutatavates kohtades oli õhusaaste vahe enne ja pärast keelu jõustumist kuni 88%.

Ent siseruumide õhusaaste on märksa enamat kui pelgalt tubakasuits. Seda mõjutavad ka paljud teised tegurid, sealhulgas sellised pealtnäha süütud tegevused nagu puudega ahju kütmine, küünalde või viirukite põletamine, pindade puhastamiseks ja poleerimiseks mõeldud vahade ja muude vahendite kasutamine. Lisaks ehitusmaterjalides sisalduv formaldehüüd ja paljudes materjalides leiduvad leegiaeglustid. Kõige krooniks mullast ja ehitusmaterjalidest pärit radoon.

Euroopa riigid püüavad  eelnevalt loetletud siseõhusaaste allikaid kõrvaldada või leevendada, asendades mürgised ained vähem mürgistega või leides võimalusi heite vähendamiseks, nagu seda on juba tehtud vineerist eralduva formaldehüüdi puhul.

Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine ei ole kaugeltki ainus viis siseõhusaaste vähendamiseks. Meil kõigil  on võimalus seda teha, tõstes ning rakendades oma teadlikkust. Saame  meid ümbritseva siseõhu saastatust vähendada  väikeste abinõudega – suletud ruumide korrapärane tuulutamine, poelettidel olevate puhastusvahendite koostisainete tundmine ning nendega koristuse käigus mitteliialdamine, siseruumides mittesuitsetamine jpm.

Alljärgnev pilt kujutab endast õhusaaste levikut siseruumides ning nende võimalikes mõjudest meie tervisele.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta