Eelmisel, Euroopa rohelise pealinna aastal niideti Tallinnas tavapärasest vähem ja linn jätkab tänavu sama praktikaga: 75% haljasaladest niidetakse 1–2 korda aastas ja ülejäänuid, aktiivsemas kasutuses olevad alasid niidetakse vastavalt vajadusele tihemini.

Paljud Euroopa linnad on loobunud intensiivsest niitmisest, sest see vähendab linnade elurikkust ja loodushüvesid. Tallinna niitmise põhimõtted on tänavu sellised, et 75% linnahaljastusest niidetakse vaid kaks korda aastas: juuni lõpus ja septembris. See aitab tagada haljastuse ellujäämise põuaperioodidel ja toetab elurikkuse säilimist. Ülejäänud 25% haljasalasid on aktiivses kasutuses, näiteks mänguväljakud, lasteaia juures olevad alad, mida niidetakse kolmanda hooldusintensiivsuse tasemel, hoides niidukõrgust 15 cm juures.

Samuti on intensiivsema niitmisplaaniga need alad, kus vohavad võõrliigid, nagu harilik tõlkjas, rahvakeeli tuntud kui Rakvere raibe. Kuna eelmise aasta sügisel sadas lumi varakult maha ja lõplikult sulas alles aprilli teises pooles, on vaja maikuus teha ka vajaduspõhine hooldusniitmine magistraalteede haljasaladel.

„Veidi kõrgem rohi ja taimestik linnas aitab linnas temperatuuri jahendada ning loob võimaluse elurikkusele. Vihmavalingute ajal imbub vesi pinnasesse paremini. Mänguväljakutel ja teistel suure kasutusega aladel niidame ikka tihedamalt. Intensiivset muruniitmist ei tehta enam paljudes Euroopa linnades, kuna on mõistetud selle tarbetust, et mitte öelda kahjulikkust,“ ütles abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lisaks plaanib linn loodusliku niitude (kokku ca 30-40 hektarit) hooldust korra aastas augustis, et vältida nende võsastumist ja toetada tolmeldajate elurikkust.

„Nii õiterikast suve nagu mullu pole Tallinnas ilmselt päris tükk aega olnud. Ja kuna taimed said normaalselt areneda, õitseda ja viljuda, siis kindlasti meeldis see kõigile nendele loomade, kes taimeosadest toituvad või kes lopsakate taimede vahel pelgupaiga leiavad. Seega kokkuvõttes võib eeldada, et suurele osale Tallinna haljasalade elurikkusest oli mullune suvi soodne,“ lausus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

Eelmisel aastal, pärast seda, kui linn kureeritud elurikkuse testimiseks põuaperioodil niitmise peatas, korraldas keskkonna- ja kommunaalamet sügise hakul küsitluse Kesklinna linnaosa elanikele, kellest enamus, 75% toetas niitmise vähendamist või niitmata jätmist.

Ka eelmisel aastal kokku kutsutud rahvakogu (juhuvalimiga kokku kutsutud linnakodanikud igast linnaosast ja igas vanuses) leidis oma ettepanekutes, kui oluline on linnakeskkonnas kliimamuutuste mõjude leevendamisel haljastus ning et tänavahooldus peaks säästma loodust.

Loe rohkem niitmise vähendamise hüvedest ja elurikkusest siit.