Valitsus kiitis tänasel istungil heaks looduskaitseseaduse muudatused, mis on aluseks, et rakendada Eestis geneetiliste ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli.

Nagoya protokolli rakendamiseks võetakse looduskaitseseaduses üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 511/2014, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt. Kasutamine on protokolli mõistes geneetiliste ressursside geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus.

Näiteks, kui Eestis kasutatakse teisest riigist pärit geneetilist materjali teadus- ja arendustöös (nt sordi- ja tõuaretus, uue toote väljatöötamine), siis on kasutajal kohustus kontrollida, kas ja milliste tingimustega on päritoluriik kehtestanud sellele juurdepääsupiirangu. Piirangute kohta saab infot ülemaailmsest teabevõrgustikust. Geneetilise ressurssi omandamisel tuleb säilitada andmed selle päritolu kohta. Seaduse muudatus mõjutab ka erinevaid kogusid, kes on geneetiliste ressursside olulised allikad (nt botaanikaaiad) ja kellel on tulevikus võimalus registreerida end Euroopa Komisjoni loodavas usaldusväärsete kogude registris.

Määrus seab liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate kontrollimiseks, kehtestada karistusnormid nõuete rikkumise korral ning nimetada määruse täitmise eest vastutavad pädevad asutused.

Riiklike pädevate asutustena nimetatakse Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Riikliku ja haldusjärelevalve tegemise kohustus määratakse Keskkonnainspektsioonile ning rikkumiste eest on määratav rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, 32 000 eurot. Need on samaväärsed teiste looduskaitseseaduses ette nähtud trahvisummadega.

Igal riigil on Nagoya protokolli kohaselt õigus kehtestada juurdepääsupiirang oma riigi geneetiliste ressurssidele, kuid seda määrusega ei reguleerita. Eestil ei ole hetkel plaanis reguleerida juurdepääsu oma riigi geneetiliste ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele teadmistele, kuid seda võib tulevikus kaaluda.

Geneetilistest ressurssidest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine on Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni üheks eesmärgiks. Konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokoll võeti vastu konventsiooni osaliste kümnendal kohtumisel 29. oktoobril 2010 Nagoyas ja protokoll jõustus 12. oktoobril 2014. Nagoya protokoll on konventsiooni eduka rakendamise üks peamisi aluseid, samuti on selle rakendamine Euroopa Liidu elurikkuse poliitika üks eesmärke.