20.septembril toimub maailmakoristuspäev. Kümned miljonid vabatahtlikud keskenduvad sel päeval ülemaailmsele jäätmekriisile üheskoos prügi koristades või probleemile teiste seotud tegevuste kaudu tähelepanu juhtides. Eestis tekkis viimastel ehk 2022. aasta andmetel aastas 22,9 miljonit tonni jäätmeid.

  • Jäätmed
  • 20. september 2024
  • Foto: Läänemere kallaste koristus. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Selle aasta maailmakoristuspäeva juhtmõte „Teeme elule ruumi!“ on globaalne üleskutse, mis tuletab meelde vajadust võidelda meid lämmatava jäätmete tõusulaine vastu. Maailma ökosüsteemid seisavad silmitsi jäätmetega, mis reostavad ja ähvardavad elu üle koormata.

 

Maha visatud prügi pole suurim probleem

 

Statistikaameti keskkonnatiimi juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et maailmakoristuspäeval koristatakse prügi, mis ei ole ei tekkinud ega kogutud jäätmetena kusagil arvel.

„Kui võrrelda maailmakoristuspäeval Eestis üleskorjatud prügi kodumajapidamistes aasta jooksul tekkinud jäätmekogusega, moodustaks see väga väikese osa – 0,014%. Kuigi laokil prügi on oluline kokku koguda, on tegelikult võtmetähtsusega probleem see, kui palju jäätmeid inimesed kokku toodavad ja mida nendega ökosüsteemide tervise seisukohalt edasi tehakse,“ selgitas Oras.

Eestis on viimasel kümnel aastal tekkinud igal aastal juurde ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid (22,9 miljonit tonni 2022. aastal). Suur hulk jäätmeid tekib tööstuses, kus indiviidil on koguseid ja käitlemisviisi otseselt raske mõjutada. Näiteks mäetööstuses, põlevkivitööstuses ja energeetikas tekkis 2022. aastal 17,2 miljonit tonni ehk 76% Eesti jäätmetest. Kodumajapidamised panustasid jäätmete tekkesse 2022. aastal 582 000 tonniga, mis moodustas 2,6% kõigist jäätmetest. Kuigi olmejäätmete tekke osakaal kõigist jäätmetest on väike, on see siiski koht, kus iga inimene saab kõige rohkem ära teha.

 

Olmejäätmeid tekkis 2022. aastal Eestis 503 000 tonni

 

„Olmejäätmeid tekib kõikjal, kus on inimesi. Prügi tekkimisega seotud probleeme mõjutab igaüks oma ostuotsuste, igapäevaste harjumuste ja koduse jäätmekäitluse kaudu,“ sõnas Oras. See, kui palju ja milliseid kaupu inimesed ostavad ja kuidas jäätmeid sorteerivad, määrab osaliselt ära, kui palju energiat ja tooraineid sisendina lõpuks kasutatakse ning kui palju jäätmeid tekib. „Seega on olmejäätmed lahutamatult seotud nn kolmese planetaarse kriisiga – kliimamuutused, reostus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,“ lisas ta.

Viimase kümne aasta võrdlusandmete alusel tekib Eestis igal aastal keskmiselt 360 kg olmejäätmeid ühe inimese kohta ning see näitaja on kerges tõusutrendis. Euroopa Liidu (EL-i) riikide hulgas on Eesti siiski veel väike olmejäätmete tekitaja: olime viimaste võrdlusandmete alusel 373 kg-ga elaniku kohta Rumeenia (301 kg) ja Poola (364 kg) järel kolme väikseima jäätmetekitaja hulgas. EL-i suurimad prügikogused elaniku kohta tekkisid aga Austrias – 805 kg aastas. Tarbimise tõusuga on olmejäätmeteke Eestis viimase kümnendi jooksul küll veidi suurenenud ja liikunud lähemale EL-i keskmisele: 2013. aastal tekkis Eestis inimese kohta 293 kg olmejäätmeid, 2022. aastal aga 373 kg. EL-i keskmine väärtus on siiski jätkuvalt kõrgem, 513 kg elaniku kohta.

Oras selgitas veel, et lisaks jäätmete tekke vaos hoidmisele on oluline ka nende käitlemine.

„Puudulik jäätmekäitlus võib viia saasteainete sattumiseni pinnasesse, veekogudesse ja õhku ning kahjustada terveid ökosüsteeme ja mõjutada negatiivselt elurikkust. Saasteained võivad lõpuks sattuda ka inimeste toidulauale. Kahju loodusele võib olla pikaajaline ja mõju pöördumatu,“ ütles juhtivekspert.

Jäätmehierarhia eesmärk on soodustada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Selle järgi tuleks kõigepealt prügi tekitamist vältida. Kui aga seda teha ei saa, siis eelistatult tuleks materjale korduskasutada, võtta jäätmed ringlusse või siis taaskasutada (näiteks põletada energiatootmiseks). Kõige kehvem valik on jäätmetest vabaneda neid ringlusse laskmata ja neist lisaenergiat tootmata põletamise või prügilasse ladestamise kaudu.

 

Olmejäätmete käitlus koormab Eesti keskkonda EL-i keskmisega võrreldes rohkem

 

Suur osa (212 000 tonni, 42%) Eestis tekkinud olmejäätmetest põletatakse. Kuigi olmejäätmete põletamisel toodetakse energiat, on sellega seotud ka mitmed negatiivsed aspektid, sealhulgas õhusaaste, mõju kliimamuutustele ja ressursside raiskamine: kord juba põletatud materjali enam taas kasutusse võtta ei saa.

Rahvusvahelised võrdlusandmed näitavad, et Eestis kasutatakse olmejäätmete põletamist energiatootmiseks enam kui EL-is keskmiselt (26%). Rohkem kui Eestis põletatakse olmejäätmeid Belgias (46%), Rootsis (59%) ja Soomes (61%).

Teine probleemne olmejäätmete käitlemise viis on ladestamine. Prügilatesse ladestatud jäätmed võivad põhjustada reostust ja halba lõhna ning on tihti ressursside raiskamine. Paljud materjalid, mis prügilatesse jõuavad, võiksid olla kas taaskasutatud või ringlusse võetud. Kui ressursid suunatakse ringlusse, säästetakse nii loodusvarasid kui ka energiat. Prügilasse ladestati 2022. aastal umbes 66 000 tonni olmejäätmeid, mida on umbes 49 kg inimese kohta.

EL on seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada prügilatesse jõudvate olmejäätmete hulka aastaks 2035 vähemalt 10%-le kõigist tekkivatest olmejäätmetest. Eesti on varasematel aastatel sellele kriteeriumile ka vastanud, kuid 2022. aastal oli see protsent 13. Erinevused liikmesriikide vahel on suured: on riike nagu Malta (83%) ja Kreeka (81%), kus ladestatakse üle kolmveerandi olmejäätmetest. Samas on ka riike, kus olmejäätmed praktiliselt prügilasse ei jõuagi, nagu näiteks Belgia, Soome ja Rootsi (alla 1%). Ladestamise piiramine on osa suuremast püüdlusest liikuda ringmajanduse poole, kus ressursse taaskasutatakse ning võetakse ringlusse nii palju kui võimalik.

 

Eestis võetakse ringlusse 33% olmejäätmetest

 

Eestis praegu domineerivad ladestamine ja põletamine energia tootmiseks, on kehvemad jäätmekäitluse valikud kui ringlussevõtt. Ringlussevõtu kaudu leiab aga uue elu siiski väiksem osa olmejäätmetest.

Olmejäätmete ringlussevõtu määra järgi on Eesti teiste EL-i riikidega võrreldes 33%-ga 20. positsioonil. EL-i keskmine ringlussevõtu määr on 48%. Kehvima väärtusega eristub Rumeenia (12%) ning kõrgeimate (üle 60%) olmejäätmete ringlussevõtu määradega Saksamaa ja Sloveenia.

Olmejäätmete ringlussevõtt oli aastatuhande alguses Eestis pea olematu (ligi 2%) ning on järk-järgult suurenenud. Siiski oleme suurusjärgult jäänud kümne aasta taguse aja, st 2014. aasta tasemele, mil näitaja väärtus oli 31%. 

„Oleme sihtmärkidest täna veel kaugel: EL-i jäätmedirektiivi järgi tuleb juba 2025. aasta alguseks ringlusse võtta vähemalt 55% tekkivatest olmejäätmetest ning 2035. aastaks peab ringlussevõtu määr olema suurenenud 65%-ni. Eestil on seega ringmajanduse parandamiseks ja keskkonna hoidmiseks veel palju teha,“ sõnas Oras.

Jäätmekäitluse valdkonna kulutused Eestis moodustavad juba praegu ligi poole riigi keskkonnakaitsekulutustest (297 miljonit 617 miljonist 2021. aastal) ning viimasel kümnendil on igal aastal investeeritud jäätmekäitlusse 20–40 miljonit eurot. Siiski ei ole olmejäätmete ringlussevõtt viimasel kümnendil suurenenud.

Vaata lähemalt jäätmete ja ringmajanduse valdkonnalehelt.