Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased analüüsisid võimalusi, mis aitaksid turbasektoril liikuda riiklike kliimaeesmärkide suunas ja tagada samal ajal sektori majanduslik jätkusuutlikkus.

Eesti turbatööstus seisab suurte muutuste lävel, kus tuleb leida tasakaal kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise ja sektori majandusliku elujõulisuse vahel. Kliimaministeeriumi tellitud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas riik saaks suunata turbasektorit nii, et oleks tagatud tasakaal Eesti majandusse panustamise, maapiirkondade tööhõive ning kliimaeesmärkidesse kirja saanud ning (inimtekkelise) kliimamuutuse leevendamiseks vajaliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahel. Uuringus hinnati üheksat võimalikku meedet, mis aitaksid suurendada turbasektori sotsiaalmajanduslikku tulu ja vähendada KHG heidet.

Analüüs kinnitas, et enamik Eestis toodetud turbast kasutatakse aiandusturba ja kasvusubstraatidena. Samas eksporditakse üle 90% turbast ja turbatoodangust, panustades maailma köögivilja- ja aiandussektori varustamisse ligikaudu 10% ulatuses. Peamine probleem on see, et enne eksporti väärindatakse Eestis vaid ligikaudu pool toodangust, mis tähendab riigile väiksemat lisandväärtuse tulu. Samas turba väärindamise osakaalude tõstmisest Eestis kohapeal oleks kasu kõigile, see looks täiendavat tulu nii ettevõtetele kui ka riigile.

„Aiandusturvas ja kasvusubstraadid on olulised ekspordiartiklid, kuid teadlased otsivad ka lahendusi uute, suurema lisandväärtusega toodete loomiseks,“ selgitas uuringu kaasautor, Geoloogia instituudi nooremprofessor Leeli Amon. „Kui soovime, et turbatööstus säilitaks oma rolli nii Eesti kui ka maailma majanduses, peame leidma viise, kuidas ühendada majanduslikud huvid ja kliimaeesmärgid. Tootmisalade kiirem korrastamine, kohapealne turba väärindamine ja jätkusuutlikum kaevandamine võiksid olla võtmetegurid.“

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi lektor ja töögrupi juht Ulrika Hurt usub, et kohapealne turba väärindamine, süsiniku sidumine toodetesse ning planeeritavad kasvuhoonegaaside aruandluse täpsustused hõlbustaksid sektori kohandumist kliimapoliitikaga.

Kitsaskohtade lahendamiseks ja KHG heite vähendamiseks pälvisid avaliku ja erasektori sidusrühmade seas ühiselt enim toetust meetmed tootmisalade kiirema korrastamise, turba kõrgema väärindamise ning kütteturba kasutamise piiramise kohta. Teadlased soovitavad lihtsustada korrastatud tootmisalade osalist tagastamist riigile, parandada turbatootmisalade ammendamise tõhusust ning toetada innovaatiliste turbapõhiste toodete arendamist.

„Samuti tuleks üle vaadata maakondlike kaevandamiskvootide jaotus ning töötada välja meetmeid, mis soodustavad kohalike ressursside väärindamist Eestis,“ lisas Amon.

Uuringu „Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Kliimaministeeriumile“ viisid läbi Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse, geoloogia, majandusanalüüsi ja rahanduse instituut ning Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased. Analüüsi käigus intervjueeriti eri huvirühmi, koguti turbasektori andmeid ja prognoositi valdkonna arenguid lähikümnenditel.

Link uuringule

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta