SEB korraldatud uuringust selgus, et 50% Eestis elavatest inimestest leiab, et endale mitte nii suurt rõõmu toova pühadekingituse edasikinkimine on jätkusuutlik valik. Sama arvas 35% Lätis ja 32% Leedus elavatest uuringus osalenud inimestest.

SEB uuris, kuidas kingituste edasi kinkimisse suhtuvad Eestis, Lätis ja Leedus elavad inimesed ning selgus, et pooled (50%) Eestis ning ligikaudu kolmandik Lätis (35%) ja Leedus (32%) elavatest inimestest leiavad, et jätkusuutlikkusele mõeldes on kingituse edasi kinkimine mõistlik valik.

„Kõigile on tuttav Eesti vanasõna, et kingitud hobuse suhu ei vaadata. Aga mida teha kingitusega, mis ei leia kasutust, ei sobi, või on kodus juba sarnane asi olemas? Kuidas suhtuda kingituse edasi kinkimisse, kui see kellelegi teisele rohkem rõõmu toob?“ mõtiskles jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas. Suurbritannias on uuritud, et igal aastal visatakse minema ligikaudu 42 miljoni naela väärtuses soovimatuid kingitusi, millest enamus jõuab prügimäele ning soovimatutele jõulukinkidele kulutatakse ligi 700 miljonit naela. Allas tõdes, et neid numbreid vaadates on kingituse edasi kinkimine igati mõistlik ja mis veelgi olulisem – keskkonnasõbralik otsus.

 

Kingituse edasi kinkimine on jätkusuutlik valik

 

Jõulukingituste edasi kinkimisse suhtusid uuringu andmetel mõnevõrra positiivsemalt nooremad vastajad – üle poole 18-49-aastastest (53% 18-29-aastastest, 56% 30-39-aastastest ja 54% 40-49-aastastest). Vanemate, 60-74-aastaste seast leidsid 42% vastanutest, et kui kingitus teeb kellelegi teisele rohkem rõõmu, siis on selle edasi kinkimine jätkusuutlik valik. „Uuringu tulemustest on näha, et kuigi vanem põlvkond hoiab traditsioone, on siiski ka nende hulgas märkimisväärselt palju neid, kes leiavad, et seda võiks keskkonnale mõeldes kaaluda,“ tundis Allas heameelt.

14% uuringus osalenud Eestis elavatest inimestest nentisid, et kingituse edasi kinkimine võib tekitada pahameelt selles, kes kingi algselt kinkis. 16% vastajatest arvas aga, et kellegi teise kingituse saamine ei pruugi meeldida kingisaajale. 19% uuringus osalenutest ei osanud öelda, kas kingituse edasi kinkimine on hea või halb.

 

Kingituste edasi kinkimine ei ole siiski liialt populaarne

 

Hoolimata positiivsest suhtumisest kingituste edasi kinkimisse, on seda teinud pisut alla kolmandiku (28%) uuringus osalenutest, 57% vastanutest ei ole seda teinud. „Sellest võib järeldada, et suurem osa saadud kingitustest on valitud oskuslikult ja südamega ning teevad kingisaajale rõõmu. Kingituste tegemist kingituste tegemise pärast, mis on sageli ka asjade ületootmise ja kuhjumise põhjuseks, Eestis nii palju ei esine,“ ütles Allas. Ka Lätis ja Leedus olid vastajate osakaalud üsna sarnased – 30% lätlastest ja 33% leedulastest on saadud kingitusi edasi kinkinud ning vastavalt 56% ja 55% ei ole seda teinud.

Pühadekingitusi on edasi kinkinud ühtlaselt ligikaudu 30% kõikidesse vanusegruppidesse kuulunud uuringus osalejad, kuid mõneti madalam on see 60-74-aastaste seas, kellest 23% on ka ise kunagi mõne kingituse edasi kinkinud. „Mõnevõrra rohkem on kingituste edasi kinkijaid naiste hulgas – 34% uuringus osalenud naistest ja 23% meestest on oma kingitusega rõõmustanud mõnda sõpra. Ilmselt on see tingitud sellest, et naised on ka mõnevõrra aktiivsemad kingituste tegijad ning sõbrannade seltskonnas vahetatakse kingitusi rohkem kui mehed seda oma sõpruskonnas teevad,“ nentis Allas.

Jätkusuutliku panganduse juht võttis kokku, et jõulud on lähedastega koosolemise ja heade soovide aeg ning kingitusi tehes tasub meeles pidada, et asjadest olulisem on emotsioon, mida tunnevad nii kinkija kui ka kingisaaja: „„Kingitud hobuse“ päritolust, väärtusest, vanusest ja teistest parameetritest olulisem on, et see tooks kingituse saajale rõõmu.“


Tarbijate ostukäitumise uuring toimus 2023. aasta oktoobris ja novembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1001 Eestis, 1004 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.