Teadusajakiri Atmospheric Environment avaldas Virginia Ülikoolis läbi viidud lillelõhna teemalise uuringu. Avastati, et elektrijaamadest ja mootorsõidukitest pärinev saaste takistab lõhnaainete eritumist taimedest sedavõrd palju, et nektarit otsivatel putukatel on raskusi õite üles leidmisega.

Meediaväljaanded EurekAlert, ABC News ja Horisont kajastasid, et summutatud lillelõhn võib saada saatuslikuks taimi tolmendavatele putukatele nagu liblikad ja mesilased. Avastatud olukord võib olla ka põhjuseks, miks  näiteks Californias ja Hollandis mesilaspered juba mõnda aega teadmata põhjustel surevad.

Teadustöö kaasautor Jose Fuentes andis teadusajakirjas Atmospheric Environment avaldatud artiklis mõista, et 19.sajandil tundsid putukad õietolmu lõhna umbes 1000-1200m kauguselt, aga tänapäeval on lillelõhna levimise ulatus kahanenud kahesajale kuni kolmesajale meetrile. Teadlaste sõnul sai üsna kiiresti selgeks, et õhusaaste vähendab lillede lõhnamise ulatust kuni 90%.

Tulemuseks on võitjateta olukord. Tolmeldajad putukad satuvad toidunappusesse ning ei suuda oma arvukust üleval hoida ja tolmendamist vajavad õistaimed ei suuda endises ulatuses levida ning mitmekesistuda.  Saaste mõjutab otseselt putukate ja taimede sümbioosi.

Teadustöö käigus loodi õietolmu levimise matemaatiline mudel, mis arvestab nii tuule kui ka õietolmumolekulide ja saasteainete reageerimisega.

Nektarit otsivate putukate elu on inimtekkelise õhusaaste tagajärjel palju keerulisemaks muutunud.