18. veebruaril avaldasime loo sellest, kuidas Narva linnavalitsuse korraldatud küsitlus diskrimineeris erivajadustega inimesi. Tänaseks on asi jõudnud õiguskantsleri ette, kes esitas avaliku järelepärimise Narva linnapeale.

Õiguskansleri kiri "Rahvaküsitlus psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu ehitamise kohta"

Lugupeetud linnapea

Õiguskantslerilt  kui  seaduse  kohaselt  puuetega  inimeste  õiguste  kaitse  eest  seisjalt  paluti hinnangut  Narva  Linnavalitsuse  korraldatud  küsitluselepsüühilise  erivajadusega  inimeste hooldekodu ehitamise kohta.

Küsitlus  toimus  17.02.−02.03.2020 elektroonilises  keskkonnas  VOLIS,  samuti Narva  Linna Sotsiaalabiametis aadressil Malmi tn 5a ja Linda tn 4, kus küsimustikud asusidspetsialistide juures ja infolaual. Küsimus oli järgmine: „Kas tuleb lubada hooldekodu psüühikahäiretega inimestele ehitamist elamute, ravi-ja kultuuriasutuste, kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses? Kui Teie vastus on JAH, siis millist asukohta valiksite? Sepa tänav 18 piirkond, Tiigi tänava piirkond (Kadastiku karjääri ümbrus), A. Puškini tänava piirkond (territoorium poe „Kaupmees“lähedal), Rahu tänava piirkond (territooriumid Rahu tänava ja A. Puškini tänava vahel).“

Vaieldamatult   tuleb   kohaliku   kogukonna   liikmete   huvid   ja   arvamused   planeerimise ja projekteerimistingimuste  andmise  käigus  välja  selgitada.  Kohalikel elanikel  on  õigus  avatud menetluses osaleda. Nõnda on see ka erivajadustega inimeste kodu rajamise korral.  Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda kõiki huve ja teha õiguspärane otsus. Ühelgi argumendil, ka küsitluse tulemustel, ei ole ainumääravat kaalu ei detailplaneeringu  algatamisel,  sellest  keeldumisel  ega muude kaalutlusotsuste langetamisel. Avalikul võimul tuleb hoiduda inimeste eksitamisest ja selliste  olukordade  tekitamisest,  mis  võivad  võimendada  eelarvamusi,  hirme  ja  halvustavat suhtumist kaaskodanikesse. 

Inimesed, kelle vabadust pole alust piirata, tohivad vabalt liikuda. See õigus on ka psüühilise erivajadusega inimestel, kes ei ole endale ega teistele ohtlikud, kuid vajavad toimetulekuks tuge. Psüühilise erivajadusega laps võib sündida igasse perre ja psüühiline erivajadus võib elu jooksul tekkida haiguse või trauma tõttu igaühel.

Kui Narva Linnavalitsus soovis välja selgitada, millised on elanike hirmud seoses psüühilise erivajadusega inimeste koduga, olnuks kohane korraldada näiteks sotsioloogiline uuring ja selle tulemuste  alusel  otsustada,  kuidas  hajutada  linlaste  asjatuid  hirme ning  kaitsta  haavatavate inimeste turvalisust. Linnavalitsuse korraldatud elanike küsitlus seda eesmärki ei täida.

Küsitlus ei olnud vajalik ka ruumilise planeerimise seisukohast: korrektne kaasamine, arvamuste kogumine  ja  huvide  kaalumine  on planeeringuid ja ehitusõigust käsitlevate otsuste tegemisel jätkuvalt vajalik. Omavalitsusorgan peab rahvaküsitluse küsimuse sõnastama alati ausameelselt ning inimestele tuleb aegsasti ja selgelt öelda, mis küsitluse tulemusest sõltub. Rahvaküsitlus ja -hääletus  on  olulised  ühiskonnaelu  korraldamise  viisid.  Seega  tuleb  kohaliku  rahvaküsitluse korraldamisel olla vastutustundlik, esitada oluline küsimus neutraalses selges põhiseaduspärases sõnastuses.

Narva rahva küsitlus seekord neile põhimõtetele ei vastanud.

Üksikasjalikumad põhjendused

1. Õiguskantsler analüüsis rahvaküsitluse küsimust ja veebilehel sellele lisatud teavet. Seda, kas vallavalitsus  järgis  volikogu  kehtestatud linnaelanike  küsitluse  läbiviimise  korranõudeid, õiguskantsler ei hinnanud. Kui rahvaküsitluse korraldamist otsustatakse volikogus, on küsimuse sõnastuse  arutellu  kaasatud  rohkem  poliitilisi  jõude  kui  täitevorganis,  seetõttu  on  küsimuse probleemset sõnastust võimalik paremini ära hoida.

2. Õiguste ja vabaduste tagamine on kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik kohustus (PS § 14). Põhiõiguste kaitse tuleb kooskõlas põhiseadusega tagada ka siis, kui avaliku arvamuse uuringute (küsitluste) tulemused seda ei toeta (RKHKo 07.06.2019, 3-16-1191, p 8.2).

3.Kohaliku omavalitsuse  korralduse  seaduse (KOKS) § 2 lg 2 p 2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu asjus korraldatava rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kui seadus ei sätesta teisiti, on kohaliku rahvaküsitluse korraldamine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.

4. Rahvaküsitluse tulemus ei ole kohaliku omavalitsuse organitele ega riigiorganitele õiguslikult siduv,  sellega üksnes selgitatakse välja rahvaküsitlusel osalevate inimeste arvamus (RKPJKo-d 11.08.1993, III-/A-2; 06.09.1993, III-/A-3).

5. Elanike küsitluse tulemus ei saa planeerimismenetluses ega projekteerimistingimuste andmisel olla ainumäärava tähtsusega. Hea halduse tavast (PS § 14) tulenevalt peab linn või vald valima erivajadusega linlaste erihooldekodude ehitamiseks koostöös AS-ga Hoolekandeteenused sobiva koha, algatama detailplaneeringu või projekteerimistingimuste andmise, selgitama igakülgselt ja erapooletult asukohavaliku mõjusid kohalikule kogukonnale, kuulama ausas avatud menetluses ära arvamused ja seejärel langetamata kaalutletud otsuse.

6. Elanike küsitlus ei ole küsimuse ebaõnnestunud sõnastuse tõttu ka põhiseaduspärane. Sellises sõnastuses  küsitlus  võib  võimendada  eelarvamusi  ja  hirme  ning  suunata  inimesi  arvama,  et psüühilise erivajadusega kaaslinlased peaks elama teistest eemal ka siis, kui nad käivad tööl ja nende vabaduse piiramiseks pole põhiseaduslikku alust, kuivõrd nad pole endale ega teistele ohtlikud. Sellest vaatenurgast analüüsides läheb küsimuse sõnastus vastuollu ka erivajadustega inimeste teistest inimestest halvemini kohtlemise keeluga  (PS § 12).

7.  Narva  Linnavalitsus  sõnastas  rahvaküsitluse  küsimuse  järgmiselt:  „Kas  tuleb  lubada hooldekodu psüühikahäiretega inimestele ehitamist elamute, ravi-ja kultuuriasutuste, kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses? Kui Teie vastus on JAH, siis millist asukohta valiksite?“

Küsimusele eelnes  veebikeskkonnas  VOLIS lühike selgitav tekst ja üleskutse rahvaküsitlusel aktiivselt osaleda: „Viimasel aastakümnel osaleb Eesti aktiivselt Euroopa erinevates projektides struktuurfondide  toel.  Antud  projektide  käigus  plaanitakse  ehitada  Narva  linna  hooldekodu psüühikahäiretega  inimestele.  Projekti  eeltingimuseks  on  see,  et  kodu  peab  paiknema linnakeskkonnas, jalutuskäigu kaugusel elamutest, ravi-ja kultuuriasutustest, kauplustest. Seoses sellega korraldab Narva linnavalitsus linnaelanike küsitlust. Palume võtta sellest aktiivselt osa.“ Lisatud oli selgitav materjal (vt „Küsimuse ajalugu“).

8. Rahvaküsitlusele pandud liitküsimuse esimese küsimuse ebaõnnestunud sõnastus („Kas tuleb lubada  hooldekodu  psüühikahäiretega  inimestele  ehitamist  elamute,  ravi-ja  kultuuriasutuste, kaupluste  ja  teiste  avalike  kohtade  läheduses?“)  ei  võimalda  linnavalitsusel  rahvaküsitluse negatiivset  tulemust  kasutada  hooldekodu  ehitamise  projekti  tagasilükkamise  argumendina. Selline  kaalutlus otsuse  põhjendamise  argument  oleks  õigusvastane  vastuolu  tõttu  puuetega inimeste diskrimineerimise keeluga (PS § 12 lg 1; vt ka puuetega isikute õiguste konventsiooni art3 punktid b ja e; art 5; art 9 lg 1 jm). 

9. Kohalikul omavalitsusel tuleb rahvaküsitluse küsimuse sõnastamisel olla eriti hoolikas, et mitte võimendada eelarvamusi  haavatavas  olukorras  olevate  inimeste  suhtes.  Selle  rahvaküsitluse küsimuse sõnastus ei olnud neutraalne, vaid suunav. 

10.Inimestes võib segadust tekitada mõiste „erihoolekanne“. Vahel ei tajuta, et see hõlmab ka näiteks kogukonnas toetatud elamise teenust neile psüühikahäirega inimestele, kes pole ohtlikud. Sotsiaalkindlustusametil tuleb alati enne inimesele sobiva abi valimist selgeks teha, kas ta võib olla endale  või  teistele  ohtlik  (sotsiaalhoolekande  seaduse§  70  lg-d  2  ja  5). 

Psüühilise erivajadusega inimeste kodusse tohib suunata inimesed, kes pole ohtlikud ja saavad üldjoontes hakkama,  kuid  vajavad  igapäevase  elu  ja  töö  korraldamise  juures  mõningast  abi.  Raske psüühikahäirega täiskasvanutele, kes ei suuda oma tegevust mõista ega juhtida ja on ohtlikud, on ette nähtud kinnised asutused.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kirja originaal