Põlvamaal asuvas Ahja mõisa pargis said valmis aasta kestnud rekonstrueerimistööd, mis kindlustavad liigirikka pargi säilimise ja aitavad hoida nii loodus- kui ka kultuuripärandit.

Riigile kuuluv sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas projektile toetust enam kui 481 tuhat eurot. Sellest ligi 409 tuhat Ühtekuuluvusfondist ning omafinantseeringuks üle 72 tuhande euro siseriiklikust keskkonnaprogrammist. Projekti viis ellu Ahja Vallavalitsus.

Projekti raames korrastati 8 hektaril laiuv liigirikas park ning taastati geomeetriline jalgteevõrgustik. Eemaldati parki sobimatud põõsad ja puud ning korrastati murualad. Lisaks sai park uued viidad ja infotahvlid, mis annavad külastajatele info selle loodus- ja arhitektuuriväärtuste kohta. 

Ahja vallavanema Peeter Sibula sõnul on ajaloolise mõisa pargi rekonstrueerimise näol tegemist valla jaoks väga olulise ettevõtmisega, sest park vajas hädasti suuremahulisi rekonstrueerimistöid. Valla oma eelarveliste vahenditega ei oleks need tööd kindlasti võimalikud olnud.

Vanad mõisapargi puud on igas pargis olulise tähtsusega kuna need on elupaigaks paljudele liikidele. Kokku leidub Ahja mõisapargis 67 liiki puid ja põõsaid. Eksootilisematest liikidest leiab siit siberi lehise, punase tamme ja halli pähklipuu. Eakas mõisapark on elupaigaks paljudele liikidele, näiteks kodukakule ja tamme-kirjurähnile.

„Tehtud tööd aitavad kaasa sellele, et hästi tunneksid end nii parki külastavad inimesed kui ka elusloodus. Korrastatud taristu suunab rahva sinna, kus nende liikumine häirib võimalikult vähe pargi alalisi elanikke – linde, loomi ja taimestikku,“ ütles KIKi projektikoordinaator Eerika Purgel.

Park on tuntud ka tänu Friedebert Tuglase raamatule „Väike Illimar“, mille tegevus toimus samas kohas.

Tegemist on struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” looduskaitse I avatud taotlusvoorust suurima toetussumma saanud projektiga.

Kokku on samast toetusmeetmest KIKi kaudu toetust saanud 16 parkide rekonstrueerimise projekti kokku ligi 2,3 miljonit eurot. Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.