Sõitsin hommikul rongiga maale. Süvenesin ristsõnasse kohe, kui olin vagunis koha sisse võtnud ja ei jälginud ümbritsevat. Kogu mu tähelepanu oli ajakirjas kinni.

Enne Ülemiste jaama teadustas meeshääl rongi raadiost midagi reipalt. Minu kõrvadest läks teksti algus mööda. Kuulsin ainult selle lõppu, kus loodeti rahva mõistvale suhtumisele. Vaatasin ringi. Kõik muhelesid omaette. Rahunesin siis maha. Järelikult ei olnud midagi hullu. Asusin uuesti oma ristsõna kallale ja unustasin kuuldud teate

Õhtul, kui tagasi sõitsin linna, korrati jälle enne Ülemistet seda teksti. Nüüd kuulsin ma selle otsast lõpuni ära. Sama meeshääl teatas rõõmsalt, et järgmises peatuses vahetatakse rongi talverehvid suverehvide vastu ja vabandati viivituse pärast ning loodeti reisijate mõistvale suhtumisele. Siis sain ma lõpuks aru, miks rahvas hommikul rongis muheles ja milles oli asi.

Tuli ka meelde, et täna on ju 1. aprill. Ise ma olekski selle päeva erilisuse unustanud ja ilusa päeva tähtsuse maha maganud. Nii armas Elronist. Vähemalt oskas oma reisijatel tuju tõsta. Tore kampaania oli jälle välja mõeldud. Jääb meelde.

Nüüd on jälle tulemas 1. aprill ja ma juba ootan huviga, mis Elron on tänavu välja mõelnud ja millega ta inimesi üllatab. Aga võib-olla ei üllatagi. Jõulukampaania jäi ju tulemata. Oi, kuidas mulle meeldis see kunagine lehvitamise kampaania, millele jäigi järg tulemata. Kahju!


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!