Tähtsaid sündmuseid ja kombeid, mis seostuvad 2. jaanuariga. 

Sündmused rahvakalendris

2. jaanuar on nääriannepäev

Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. või 7. jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. 

Loe lisa Bioneerist! 

Sündmused Eestis

1811. aasta 2. jaanuaril valmis Tartu Tähetorn

Tartu Tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist. 2006. aastal kanti Tartu tähetorn Struve kaare osana UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2009. aastal alustati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatava piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel restaureerimistöödega ning 27. aprillil 2011 võis tähetorn avada uksed muuseumina. 2014. aasta alguses jaotati ülikooli muuseumid kaheks:  Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koos tähetorni ja kunstimuuseumiga ühendati Tartu Ülikooli muuseumiks, teise asutusena tegutseb Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. 2016 omistati Tartu Ülikooli ajaloolisele kompleksile – peahoone, tähetorn, vana anatoomikum ja endine raamatukogu toomkirikus – kui suurepärasele valgustusajastu ülikooliarhitektuuri näidisele Euroopa kultuuripärandi märgis. 

Loe lisa Bioneerist! 

2007. aasta 2. jaanuaril alustas Eestis tööd Ettevõtlusportaal

Ettevõtjaportaal, mille kaudu on ettevõtjail võimalik kohtu registriosakonnaga suhelda elektrooniliselt, kasutades selleks Eesti ID-kaarti. Näiteks saab veebipõhise kiirmenetluse korras asutada ettevõte juba paari tunni jooksul. Kiirmenetlust on võimalik kohaldada osaühingu, FIE, täis- ja usaldusühingu esmakannetele ning ühtlasi saab muuta äriregistrisse kantud andmeid – see võimalus on ka aktsiaseltsidel, tulundusühistutel ja filiaalidel.

Portaali kaudu saab esitada ka majandusaasta aruandeid. Elektrooniline asjaajamine on muutnud Eesti ettevõtluse toimimise kiiremaks ja ka sammuke keskkonnasõbralikumaks, sest vähenevad transpordi- ja paberikulud.

Ettevõtjaportaal kandideeris 2007. aastal Euroopa ettevõtlusauhinna konkursil bürokraatia vähendamise auhinnale. Esikohaauhinda tol aastal selles kategoorias aga välja ei antud. Parimatena tunnustati kaht projekti: Ettevõtjaportaali Eestist ja ettevõtetele suunatud krediitkaardi programm Ungarist.

Sündmused mujal maailmas

1839. aasta 2. jaanuaril tegi fotograafia leiutaja Louis Daguerre esimese foto kuust

Esimese teadaoleva astrofotograafiakatsetuse tegi Louis Jacques Mandé Daguerre, kes pildistas kuud 2. jaanuaril 1839. Mõne allika väitel pildistati kuud esimest korda hoopis 4. jaanuaril või 7. jaanuaril 1839.

Louis Daguerre vead pika säriajaga teleskoobi suunamisel tõid kaasa selle, et fotol oli ebamäärane udune täpp. John William Draper, New Yorgi ülikooli keemiaprofessor, arst ja teaduseksperimentaator, tegi esimese eduka foto Kuust aasta hiljem 23. märtsil 1840, tehes 20 minuti pikkuse dagerrotüüpfoto, kasutades 13 cm peegelteleskoopi. 

Loe lisa Bioneerist! 

1860. aasta 2. jaanuaril teatati Pariisis teatati planeet Vulcan avastamisest

2. jaanuaril 1860 väideti Prantsuse Teaduste Akadeemias, et Merkuurist veel lähemal Päikesele peab olema planeet Vulcan. Tänaseks on see müüt ümber lükatud.

Matemaatik Urbain Jean Joseph Le Verrier tuli välja ka oma arvutustega, mis paraku Merkuuri tegelikku liikumist vaadates osutusid peagi vigasteks. Teadlane töötas oma mudelitega edasi, leides, et viga ei saanud olla tema arvutustes vaid pigem selles, et miski asi rikkuvat Merkuuri rütmi. Ja nii tuligi ta välja väitega, et Merkuuri ja Päikese vahelises ruumis peaks tiirlema veel mõni väikeplaneet, mille ta nimetas Vulcaniks, antiikse sepakunstijumala auks.

Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria aastast 1915 tõestas, et Merkuuri orbiidi seletamiseks ei ole täiendava planeedi olemasolu vajalik.

Loe lisa Bioneerist! 

Sündinud 2. jaanuaril

1822. aasta 2. jaanuaril sündinud Rudolf Julius Emanuel Clausius (2. jaanuar 1822 – 24. august 1888) oli Saksa füüsik ja matemaatik, üks termodünaamika rajajatest. Ta võttis esimesena kasutusele mõiste entroopia

1920. aasta 2. jaanuaril sündis Isaac Asimov (2. jaanuar 1920 – 6. aprill 1992), juudi päritolu USA ulmekirjanik ja biokeemik. Üks põnevamaid Gaia hüpoteesi käsitlusi pärineb just Isaac Asimovilt. Gaia hüpotees on vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Esimest korda nimetab ta Gaiat Asumi sarja neljandas raamatus "Asumi äär", mis esmakordselt ilmus 1982. aastal. Gaia on planeet, kus iga indiviidi Mina on seoses kogu planeedi Meiega. Otsuseid tehes konsulteerivad kõik tegelased mõtetes kõigi teiste asjaosalistega. Otsuste tegemisel kaasatakse kogu planeet, kuna mälu paikneb kogu planeedis – ka planeedi anorgaanilises osas (taimed, kivid). Kokkuvõttes on Gaia väga harmoonilise ühiskonna kujund. Tolles raamatus on Gaia Asumi epopöa üks kõrvalepõige. Hilisemates raamatutes ("Asum ja Maa") selgub, et just Gaia ongi ideaal, mille poole Asimovi ülivõimekad (kuid robootika seadustest tulenevalt piiratud otsustusvõimega) robotid ühiskonda suunavad. Harmooniline ühiskond, kus kõik elusorganismid moodustavad omakorda veel ühe suurema ja tervikliku elusorganismi.

1942. aasta 2 jaanuaril sündis Thomas Hammarberg, Rootsi diplomaat ja inimõiguste aktivist. Ta oli Amnesty Internationali peasekretär aastatel 1980–1986 ja on hiljem töötanud Olof Palme Keskuse peasekretärina. Ta valiti 5. oktoobril 2005 Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuks ning asus ametisse aprillis 2006, vahetades välja Alvaro Gil Roblesi. Ta oli selles ametis 31. märtsini 2012, andes ameti üle Nils Muižnieksile. 2007. aasta sügisel külastas ta ametlikult Eestit ning esitas oma ettepanekud Eesti kodakondsus- ja keelepoliitika muutmise kohta. Ta soovitas anda Eesti mittekodanike vastsündinud lastele automaatselt Eesti kodakondsus ja võtta Eesti kodanikeks ka need eakad inimesed, kes selleks soovi avaldavad, kuigi ei oska eesti keelt. Hammarbergi memorandum Eesti valitsusele keskendub olukorrale Eesti vanglates.

1944. aasta 2. jaanuaril sündis Lennart Neiman, Eesti füüsik, kelle peamised uurimisvaldkonnad on atmosfäärifüüsika, atmosfääri läbipaistvus ja seda mõjutavad faktorid.

1963. aasta 2. jaanuaril sündis Elle Põldoja, Eesti arstiteadlane ja anatoom, kes on uurinud eksperimentaalselt sepsise patomorfoloogiat, raku pinnaretseptoreid.

Surnud 2. jaanuaril

2012. aasta 2. jaanuaril suri Johannes Piiper (11. november 1924 – 2. jaanuar 2012), Eesti füsioloog, kelle peamised uurimissuunad olid hingamisfüsioloogia ja võrdlev füsioloogia ning nendes valdkondades saavutas ta rahvusvahelise tunnustuse. Enam kui poolsajandi vältel oli Johannes Piiperi teadustegevus olnud seotud Max Plancki Eksperimentaalmeditsiini Instituudiga Göttingenis. 1953. aastast töötas ta seal eri ametikohtadel assistendist peadirektorini. Ta oli kauaaegne füsioloogiaosakonna juhataja (1973–1992) ning oli korduvalt instituudi tegevdirektor (1975–1977, 1987–1989). Alates 1992. aastast oli Johannes Piiper emeriitprofessor. 1991. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks füsioloogia alal.

2018. aasta 2. jaanuaril suri Jüri Samarütel, Eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog, kes tegi uurimusi anestesioloogiast, reanimatoloogiast, südamekirurgiast, kunstvereringest, vältimatust kirurgilisest abist ja traumatoloogiast. 


Kasutatud materjalid