"Nii keskkonna kui kohalike elanike tervise huvides on, et põlevkivi kaevandusmahude vähendamist hakataks planeerima avalikust kaasates. Partsi plaan eirata juba riikliku põlevkivi arengukavaga paika pandud piiranguid ja kaevandamismahte hoopis suurendada on enam kui kahetsusväärne," ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm.

Evelin Ilvesele pakkusid keskkonnateo valimisel konkurentsi Riigikontroll pikaajalise ja professionaalne töö eest keskkonnaauditite vallas; Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maavalitsused tuuleenergeetika teemaplaneeringu algatamise eest ning viimasel aastal kiiresti arenema hakanud kohalikud mahetoiduvõrgustikud, mille kaudu saavad väiketalunikud toodangut turustada ja linlased mahetoitu süüa.

Keskkonnakirve tiitlile kandideerisid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes ei seisa negatiivse keskkonnamõju vähendamise eest, vaid protsessib Euroopa Komisjoniga kasvuhoonegaaside heitkoguste pärast ning kohalikud omavalitsused nagu Varbla ja Kõue vald, kes on hoolimatult suhtunud ehitamisse kaitsealal ja selle järelevalvesse.

EKO valib keskkonnateo ja keskkonnakirve tiitleid välja seitsmendat aastat. EKO on 2002. aastast tegutsev üheksat keskkonnaorganisatsiooni ühendav koostöövõrgustik. Koja liikmed on: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring. EKO eesistuja 2011. aastal on Eestimaa Looduse Fond.

Evelin Ilves on 2011. aasta jooksul rääkinud avalikkuse ees ökoloogiliselt puhta toidu kättesaadavusest, tarbijate teavitusest, rõhutanud looduslähedase ja kohaliku toidu väärtust. Evelin Ilvese tegevusel on olnud suur roll Eesti meedias toidu lisaainete teema esile tõusmisel ja tootjate suundumuste muutumisel tervislikemate toodete pakkumise poole. Tunnustamist väärt on ka Evelin Ilvese initsiatiiv kinkida riigi külalistele tooteid Eesti mahetaludelt.

Üheks 2010. aasta keskkonnakirve saajaks valiti Tallinna Kommunaalamet järjepideva keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest Tallinnas. Aasta lõpul valmis kommunaalameti tellimusel Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava ilma avalikkust ja eksperte kaasamata, mistõttu kava liiklusmudel eirab kaasaegseid säästva arengu ja liikuvuse põhimõtteid. Kava tekstiosas nenditud ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise vajadus ei kajastu kava finantsplaanis, mis näeb ette eelkõige autokasutust soodustavaid tee-ehitusobjekte. Transpordikavas ei esitatud mitte ühtegi konkreetset lahendust kesklinna jalgrattaliikluse soodustamiseks ja linnas rendirataste kasutuselevõtuks. Kavas esitatud trammiliinide lahendus ei lähtu tegelikust vajadusest ja ebaõnnestunud on Tallinna trammitaristu uuendamine struktuurifondide rahadest. EKO liikmeid teeb murelikuks ka kommunaalameti vastutegevus mitmele kohaliku kaitseala moodustamise ettepanekule Tallinnas. Teede ehituse ja laiendamise ettekäändel seisab kommunaalamet vastu nii Stroomi metsa kui ka Rävala pst, Teatri väljaku ja unikaalse Tehnika tänava kastaniallee säilimisele.

Keskkonnakirve 2011. vääris EKO liikmete hinnangul ka majandusminister Juhan Parts, kes Eesti Energia uuele õlitehasele nurgakivi pannes käis välja mõtte hoida põlevkivi aastane kaevandamismaht ka pärast 2015. aastat 20 miljoni tonnine. Riigikogus heaks kiidetud Põlevkivi riiklik arengukava 2008-2015 ja valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 näevad ette põlevkivi kaevandamismahtude piiramist 15 miljoni tonnini aastas. Partsi väljaütlemised viitavad sellele, kui kergekäeliselt püütakse eirata kavandatut. Eesti on maailmas esikahekümne seas CO2 heitkoguste osas elaniku kohta. Oluline osa sellest läheb just põlevkivi kasutamise arvele. Seetõttu on EKO liikmete arvates viimane aeg alustada kaevandamismahtude piiramise planeerimisega, mis annab võimaluse olemasoleva maavara pikemaajaliseks kasutamiseks ja sellest lähtuva keskkonnakoormuse vähendamiseks. Samuti rõhutavad EKO liikmesorganisatsioonid, et kinnitatud riiklikke kavasid saab muuta vaid avalikkust kaasates ja teavitades.