2014. aastal oli suureks looks energeetikas kahtlemata naftahinna erakordne langus, mille ajendiks on konventsionaalsete ja mittekonventsionaalsete (õliliivad, frakkimine jt meetodid) naftatootmisviiside vahel toimuv võitlus. Nafta hind, mis aasta lõpuks oli langenud 60 USD/bbl-le, on tänaseks veelgi alanenud. Taastuvenergia sektoris oli aga peamiseks uudiseks rekordihõngulised investeeringud, mis ulatusid Bloombegi andmetel 310 miljardi USD-ni, mis on võrreldes 2013. aastaga 16% kasvanud.

Globaalselt kasvanud investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse sammusid käsikäes rekordilise installeeritud tootmisvõimsuse kasvuga. See näitab, et tehnoloogiate hinnad on langemas ning sama investeeritud summa eest on võimalik installeerida suurem kogus tootmisvõimsuseid.

Taastuvenergia sektori tugevad kasvunumbrid on olnud üllatuseks ka paljudele analüütikutele, kes eeldasid, et langevad nafta ja maagaasi hinnad pidurdavad puhaste energiatootmisviiside levikut. Seda aga ei ole juhtunud ning eeldatavasti ka ei juhtu. Keskkonda saastavate kütuste hinnalangus paneb taastuvenergia seadmete tootjad hoopis pingutama selle nimel, et tehnoloogia hinda veelgi enam alla tuua.

Märgilise tähtsusega on ACWA Power´i investeering 200 MW-sse päikeseelektrijaama Dubais ning fikseeritud hinnaga - 50 €/MWh - elektrimüügileping riigiga. Ehkki sedavõrd madal hind tundub hetkel uskumatuna, saab sellest lähiajal norm ning varsti jäetakse ka see selja taha.

Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes 20%. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise 5 aasta jooksul olla veel 35-50%. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40%. Soome ülikoolide poolt hiljaaegu läbiviidud uuringu ennustab, et lähiaastatel muutub päikesenergia kõige soodsamaks elektri tootmise viisiks.

Soomlased ennustavad kiiret hinnalangust ka tuuleenergiale. Maismaatuulikust toodetud elektrienergia on täna odavaimaks elektri tootmise viisiks meie planeedil – nii leiavad oma raportites General Electric ja Citibank. Bloomberg ennustab seejuures päikese- ja tuuleenergia 10%-list võimsuste kasvu 2015. aastal. Olulist positiivset mõju taastuvenergia kasvule annab ka ÜRO kliimaleppe läbirääkimiste kulminatsioon aasta lõpus Pariisis.

Arengud Eestis

Eleringi andmetel toodeti Eestis 2014. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku 1355 GWh, mis on küll 18% võrra suurem 2013.aastast, kuid jääb siiski veel alla 2012. aasta tulemusele, mil toodeti 1366 GWh elektrienergiat. Enamus taastuvenergiast ehk 753 GWh toodeti biomassist, biogaasist ja biolagunevatest jäätmetest. Hea tuuleaasta tõstis tuuleenergia toodangu 576 GWh-ni, mis moodustas 42% taastuvenergia toodangust.

Võrreldes 2013. aastaga lisandus eelmisel aastal rohkem taastuvallikatel elektrienergiavõimsusi. Kui 2013. aastal lisandus uusi taastuvenergia elektritootmise võimsusi kokku 17,8 MW, siis 2014. aastal lisandus ainuüksi tuulikuid 22,8 MW. Installeeritud tuulikute koguvõimsus ületas esmakordselt ka 300 MW piiri.

Biomassist, biogaasist ja biojäätmetest toodetud energia koguse suurenemine on suuresti tingitud varem rajatud jaamade töövõimsuse saavutamisest ja täisaasta töötamisest. Puiduhakkel töötavaid koostootmisjaamu lisandus ainult 1 MW. Biogaasil töötavaid elektrijaamu lisandus 2,56 MW ulatuses. Märgiliseks sündmuseks oli kahtlemata Estonian Celli avatud biogaasijaam, mis toodab ettevõtte vajadusteks biogaasi.

Installeeritud koguvõimsus jääb siiski kordades alla senistele rekordaastatele. Seni parimal ehk 2009. aastal lisandus puhtaid elektritootmisvõimsusi 119,4 MW, paremusel järgmisel ehk 2012. aastal 97,5 MW. 

Kiirenenud areng on toimunud Eesti mikrotootmises. Eelmisel aastal liitus elektrivõrguga üle 200 mikrotootja, mis on rohkem kui kunagi varem. Võrguga liitunud mikrotootjaid on Taastuvenergia Koja andmetel ligi 350, kellele lisanduvad autonoomsed elektritootjad, kes võrguga liitunud ei ole.

Positiivselt on edasi liikunud ka taastuvenergia tehnoloogiaarendus. Täna toodetakse Eestis päikesepaneele, tuulikuid, võrguseadmeid ja palju muud. Just tehnoloogiaarendus on viisiks, kuidas Eesti riik võiks saada osa ühe triljoni euro suurusest globaalselt keskkonnatehnoloogiate turust, mis aastaks 2020 mahult kahekordistub.

Samas oli 2014. aasta Eesti taastuvenergia sektoris endiselt äraootav seoses ebakindlusega seadusandluses. Ehkki Euroopa Komisjon otsustas 2014. aasta oktoobris väljastada taastuvenergia toetusskeemile riigiabiloa, on elektrituruseaduse muudatused endiselt vastu võtmata.

Aastaid ootavad vastuvõtmist ka Euroopa taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamist võimaldavad seadusepügalad, energiaühistute loomist võimaldavad sätted, taastuvenergia väiketootmist hõlbustavad paragrahvid ja võrgueeskirjaga seotud muudatused.

Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed hetkel pooleliolevad olulised projektid ja alustada uutega. 2015. aastaks võib jätkuvalt ennustada taastuvenergia väiketootmise kasvu. Koos energiasäästumeetmetega esindavad uued energia väiketootmisviisid radikaalselt teistsugust energiasüsteemi, milleks riigi valmisolek on puudulik. Loodetavasti aitab valitav Riigikogu koos uue valitsuskoalitsiooniga nendele vajalikele muutustele kaasa.