Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning osa Harku metsast on nüüd kohaliku kaitse all.

Kokku oli 2021. aasta lõpuks keskkonnaregistris 1811 kaitstava liigi püsielupaika, mis on 178 võrra rohkem kui 2020. aastal. Neist 671 olid keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaigad.

Möödunud aastal võeti keskkonnaministri määrusega kaitse alla näiteks neli uut jugapuu ja 19 püsiksannika püsielupaika. Lisaks kinnitati Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide ning Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaik. Ülejäänud uute püsielupaikade puhul oli tegemist looduskaitseseadusest tulenevate automaatsete püsielupaikadega kotkaste, lendorava ja musta-toonekure pesapuu ümber.  Kaitseala või teise püsielupaiga koosseisu arvati kaheksa püsielupaika. 2021. aasta lõpu seisuga oli püsielupaikade pindala 94 128 hektarit. Aastaga lisandus 289 hektarit.

Harku mets kaitse alla

Alates 2014. aastast kuulub I kaitsekategooriasse 64, II kaitsekategooriasse 267 ning III kaitsekategooriasse 237 liiki. Võrreldes eelneva aastaga tõusis keskkonnaregistris arvel olevate I kategooria liikide leiukohtade arv 22 leiukoha võrra (kokku 2675 leiukohta). Samas langes I kategooria loomade leiukohtade arv, seda peamiselt põhjusel, et mitmed lähestikku asuvad kotkaste ja must-toonekure pesad ühendati suuremateks elupaikadeks.

Kõige levinumad I kaitsekategooria liigid on Eestis väike-konnakotkas, merikotkas ja roheline hiidkupar (lehtsammaltaim).

Värskest looduskaitse ülevaatest saame veel teada, et aasta jooksul lisandus meile kolm uut looduskaitseala (Tõhela-Ermistu, Mullutu-Loode, Alliku). Samuti võeti 2021. aastal kohaliku omavalitsuste tasandi objektina kaitse alla osa Harku metsast (78,8 hektarit), mille kaitse-eesmärgiks on kaitsta väärtuslikku maastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kokku on Eestis kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistris kokku 1094 (18 rohkem kui aasta varem) kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest on 574 puud, kive on 385, allikaid 49 ja muid üksikobjekte 86. Viimase hulka kuuluvad pinnavormid, astangud, järved, joad, paljandid, karstinähtused ja koopad. 

Kaitstava territooriumi osakaal on endiselt kõige suurem Ruhnu vallas (66,2 protsenti), järgnevad Kihnu (64,8 protsenti) ja Kuusalu (52,3 protsenti) ning Viimsi vald (51,1 protsenti). Ülejäänud omavalitsustel on kaitstava territooriumi osakaal alla poole omavalitsuse territooriumist.

Samas inforingis olemine

Kuigi me räägime numbrite ja protsentide keeles, annab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kargu sõnul iga-aastane looduskaitse kokkuvõte hea ülevaate, kuidas on kaitsealuse maismaa- ja mere osakaal ajas muutunud. Kui näiteks 2017. aastal oli kaitsealuse maismaa pindala pisut alla 815 000 hektari (18,8 protsenti), siis 2021. aasta seisuga on Eesti maismaast kaitse all 847 200 hektarit ehk 19,5 protsenti.

“See näitab, millises suunas ja kui kiiresti oleme liikumas. Võttes arvesse Euroopa Elurikkuse strateegia eesmärke, siis tuleks Euroopa Liidus kaitsta vähemalt 30 protsenti maismaast ja 30 protsenti merealast, millest omakorda vähemalt 10 protsenti peab olema range kaitse all,” selgitab Kark. See pole liikmesriigi põhine kohustus, vaid Euroopa Liidu ülene, mis tähendab, et protsent võib mõnes riigis olla suurem ja mõnes väiksem. 2021. aasta seisuga on EL maismaast kaitse all 26,4 protsenti.

Kargu  sõnul on looduskaitse statistikat tehes oluline, et inimesed räägiksid samas keeles. “On olukordi, kus tehakse arvutusi ja saadakse hoopis teised numbrid, kuna kogu info pole välistele osapooltele kättesaadav või ei osata nüanssidega arvestada. Keskkonnaagentuur on volitatud andmete haldaja ning statistika tegemiseks on meil olemas kogu vajalik info ja oskused,” lisas Kark.

Äsja ilmunud looduskaitse ülevaates on veel väga paljud põnevaid teemasid. Näiteks saad teada, kuidas jaguneb meil kaitstav pindala kaitsekorra alusel. Igal aastal valivad erinevad keskkonnaühendused välja ka aasta liigid, keda esile tõsta ning kelle eluolu aasta jooksul tutvustada. 2022. aastal on need liigid ahven, karu, metskurvits, pihlakas, balti sõrmkäpp, kõrreliste-tõlvtõvik ja sulgjas õhik. Looduskaitse ülevaates on kaardile kogutud nende liikide vaatlusandmed alates 2000. aastast. Värskest kaardiloost saadki järele uurida, milliseid aasta liike sinu kodukohas leidub.

Kokkuvõte looduskaitse ülevaatest numbrites:

•          Kaitstavat territooriumi on meil 19,5 protsenti maismaast. Võrreldes 31.12. 2020 seisuga on muutus protsendis 0,1. Aastaga lisandus 2072 hektarit.

•          Eesti territooriumist koos suurte järvedega on kaitse all 20,5 protsenti.

•          Territoriaalmerest on kaitse all 27 protsenti.

•          Suured järved (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv) on kaitse all 44 protsendi ulatuses.

•          Kogu vee-alast (meri territoriaalmere välispiirini+ suured järved) on kaitse all 767 560 hektarit ehk 28 protsenti.

•          Mereala koos majandusvööndiga on kaitstud 18,7 protsendi ulatuses.

•          Kaitsealust pinda on Eestis kokku 1 614 758 hektarit, see on 23 protsenti Eesti pindalast (koos territoriaalmerega)

Täispikka ülevaate/kaardilooga saab tutvuda aadressil

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta