Värske liikuvusuuringu tulemused näitavad, et Eesti, Läti ja Leedu inimeste jaoks on auto omamine väga oluline. Uue põlvkonna pealekasv võib pikalt kestnud trendi tuua olulise muutuse.

Europcari Baltikumi-ülene liikuvusuuring näitab, et kuigi auto on endiselt oluline osa inimeste igapäevaelust, on suhtumine selle omamisse muutumas. Samas ei toimu muutus kõikjal ühes tempos ning nii riikide kui ka vanuserühmade vahel joonistuvad välja selged erinevused.

“Liikuvustrendid on viimasel kümnendil muutunud kapitaalselt. Lihtne näide on see, kuidas me kasvõi taksot kutsusime toona ja täna. Liikuvus on selle ajaga teinud läbi tohutu tehnoloogilise hüppe, mõjutades majandust tervikuna. Tänu sellele vaadatakse autoga sõitmist aina enam kui teenust, mis on võimaldanud sektoris uute teenuspõhiste tegijate turuletulekut,” kirjeldab Europcar Eesti tegevjuht Argo Rebane turutrende.

Hoolimata sellest on Baltikumis auto jätkuvalt midagi enamat kui lihtsalt liikumisvahend, kinnitavad ka värske Europcari uuringu tulemused.

„Just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on auto omamisel olnud ajalooliselt tugev emotsionaalne ja kultuuriline tähendus. Oma auto on paljude jaoks olnud märk iseseisvusest, kindlustundest ja saavutatud elujärjest,“ selgitab Rebane tõenäolist põhjust.

Leedukad on Baltikumi suurimad autoarmastajad

Kuigi valmisolek auto omamisele alternatiivseid lahendusi kaaluda on Baltikumis suhteliselt sarnane, ilmnevad märkimisväärsed erinevused selles, kui oluliseks peetakse auto omamist. Leedu paistab uuringus silma riigina, kus autoomamine on jätkuvalt eriti oluline väärtus. Kui Eestis leidis 40% vastanutest, et auto peaks kindlasti olema nende omanduses ning Lätis oli sama näitaja 44%, siis Leedus ulatus see koguni 65 protsendini.

Ka järgmised näitajad viitavad sellele, et Leedus nähakse autot jätkuvalt rohkem omandina kui teenusena. Näiteks täisteenusliisingu tuntus oli Leedus madalam kui Eestis ja Lätis ning samuti oli seal suurem mitme auto olemasolu leibkonnas. Eestis märkis mitme auto olemasolu 31% vastanutest, Lätis 26% ning Leedus 39%.

Riikide erinevused ilmnesid ka küsimuses, kui tõenäoliseks peetakse järgmise viie aasta jooksul auto omamisest täielikult loobumist. Sellist võimalust pidas tõenäoliseks Eestis 22%, Lätis 20% ning Leedus 13% vastanutest.

Nooremad veavad muutust

Kõige selgemalt paistab muutuv suhtumine välja nooremate vastajate seas. Uuring näitab, et kuni 39-aastaste seas on auto omamise olulisus märgatavalt väiksem kui vanemates vanuserühmades. Samuti ollakse selles vanusegrupis avatuimad täisteenusliisingule, pikaajalisele rendile ja teistele paindlikele kasutusmudelitele.

Selle taga võib olla mitu põhjust. Nooremad inimesed elavad sagedamini linnades, kus ühistransport, rattaringlus ja jagamisteenused on paremini kättesaadavad. Samuti väärtustatakse paindlikkust ning soovitakse vältida pikaajalisi kohustusi ja suuri väljaminekuid. Lisaks on noorem põlvkond harjunud kasutama teenuseid tellimuspõhiselt. Järjest sagedamini nähakse ka autot teenusena, mitte tingimata omandina.

Suhtumise muutus ei tulene ühest konkreetsest põhjusest, vaid mitme teguri koosmõjust. Viimastel aastatel on kallinenud nii sõidukid kui ka nende ülalpidamine. Lisaks ostuhinnale tuleb arvestada hooldus-, remondi- ja kindlustuskuludega ning ebakindlam majanduskeskkond on pannud inimesi oma väljaminekuid senisest hoolikamalt planeerima.

“Inimeste ootused on muutunud. Omamine iga hinna eest ei ole enam popp, inimestele on tähtis mugavus ja paindlikkus ning see, et asju saaks ajada murevabalt. Kohustusi ja koormatisi tahetakse aina vähem. Alternatiivsete liikuvusteenuste laiem valik ja parem kättesaadavus mõjutavad inimeste valikuid tulevikus veelgi enam,” leiab Rebane.

Auto tähtsus ei kao, muutub arusaam omamisest

Uuringust ei joonistu välja auto tähtsuse vähenemine. Auto on jätkuvalt oluline osa inimeste igapäevaelust ning paljude jaoks siiski ka iseseisvuse sümbol. Ka küsimus auto omamisest loobumise kohta näitab, et enamik Baltikumi elanikke ei näe lähitulevikus autot millestki, millest oleks võimalik täielikult loobuda.

Küll aga näitavad tulemused, et muutumas on arusaam sellest, kuidas autot kasutada soovitakse. Kui vanemad põlvkonnad seostavad autot sagedamini omamisega, siis nooremad väärtustavad üha enam ligipääsu autole sõltumata sellest, kelle nimele see registreeritud on.

Europcari tellimusel teostatud uuringu viis läbi Norstat tänavu mais. Uuringus küsitleti vanuses 18–65-aastaseid juhiluba omavaid elanikke Eestis, Lätis ja Leedus. Uuringule vastas kokku 2400 inimest, igas riigis oli valimi suuruseks 800 vastajat.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta