Jagamismajanduse lipulaeva Airbnb võõrustajaid on erinevates riikides kokku 2,9 miljonit ning reisimiseks platvormi kasutavaid inimesi on rohkem kui 150 miljonit (2018. aasta seisuga). Iga inimese jaoks, kellel on olemas internetiühendus, vaba tuba ja piisavalt tahtmist, annavad need numbrid piisavalt motivatsiooni, et Airbnbs tasuta konto avada.

Meedias kajastub sageli, et Airbnbs tegutsevad eraisikud pakuvad majutussektoris tegutsevatele ettevõtetele konkurentsi. Samas, on kõigil olemas võrdsed võimalused, hotellidel ja motellidel siinjuures isegi eelis, kuna tegemist on siiski juba tegutsevate ja kogenud ettevõtjatega.

Siin tasuks ilmselt eelkõige mõista, millest lähtub majutuspinna valimisel Airbnb kasutaja. Uuringus, mille viisin läbi Tallinna kesklinnas tegutsevate võõrustajatega 2018. aasta suvel, selgus, et Airbnbs peatuv inimene ootab majutuselt enamat kui lihtsalt voodikohta eraldatud ruumis.

Külastajad ootavad võimalust olla osa kohalikust kultuurist ja kohtuda kohalike inimestega. Airbnb annab võimaluse inimesele rõhutada enda individuaalsust majutuspinna valimisel, rikastada valikut ning saada sellest tulenevalt unikaalne kogemus.

Kvalitatiivse uuringu raames läbi viidud intervjuudes said Tallinna kesklinnas tegutsevad võõrustajad hinnata vastuolusid, mida Airbnb kasutamine Eestis tekitab. Tulemused näitasid, et 20%-ne tulumaks eraisikule võimaluseta maha arvata seotud kulusid, pole võõrustajate jaoks aksepteeritav. Lisaks selgus, et majutusteenuse maksustamine Eestis pole lõpuni arusaadav ning kehtivad regulatsioonid nii platvormi siseselt kui Eestis üldiselt ei jõua võõrustajateni.

Juriidilise isikuna tegutsevad teenuse pakkujad (vastanutest 50%) on Tallinna kesklinnas üldjuhul regulatsioonidega kursis. Kasutajad ise pakuvad olukorra leevendamiseks parimaks võimaluseks koolitust, mis nii maksustamist kui kehtivaid regulatsioone käsitleksid. Analoogselt Taxify, Uberi juhtidele, kellel tuleb enne rooli asumist endale nii platvorm kui sellega seonduv selgeks teha.  
Eesti on tehnoloogilise innovatsiooni kasutamist oma hüvanguks näidanud mitmel rindel. Airbnb on parim võimalik analoogne näide maailmast, kuidas inimene, kes omab kinnisvara ja internetiühendust võib teenida märkimisväärset aastast tulu ja seda mitte ainult linnades. Sageli soovitakse viibida rahulikus loodusrohkes maapiirkonnas.  

Maapiirkonnas on tasuva töökoha leidmine sageli raskendatud ning on tugev probleem seoses noorte lahkumisega linnadesse. Näiteks saunamaja metsas, mis varem oli peaaegu kasutuseta, võib sisse tuua õige positsioneerimise korral ligi 7000 eurot aastas. Maapiirkonnas elab selle summaga piisavalt planeerides kenasti ära.

Maapiirkondade elavdamiseks on sellised võimalused hädavajalikud, et inimestel oleks võimalus teenida tulu, investeerida hoonete renoveerimisse ja tulevikus tekitada töökohti. Tehnoloogiat igapäevaselt kasutavad noored saavad maa-kodudele elu sisse puhuda renoveerimisse panustades ning Airbnb kaudu turundades. Võrreldes Tallinna kinnisvara hindasid maapiirkondades pakutavaga, siis tegelikkuses on maal võimalik edukalt toime tulla, kasutades tehnoloogia ja kaugtöö võimalusi, hoides kokku pangalaenumaksete arvelt, kasvatades ise toitu ja pakkuda oma lastele võimalust olla loodusega kooskõlas ühes maailma puhtamate keskkondadega riikidest.

Innovatsioonist tuleneva mikroettevõtluse edendamine maapiirkondades võiks olla Eesti riigi fookuses, kuna Eesti tervikuna on jätkusuutlik vaid juhul, kui inimestel on võrdselt mõistlik elada nii linnas kui maal. Airbnb pakub maapiirkondades võimalusi, mida kümme aastat tagasi veel ei eksisteerinud. Liigne maksustamine ja reguleerimine pärsib innovatsioonist tulenevat ettevõtlust, millest tulenevalt tuleb arvesse võtta võõrustajate enda ettepanekuid edasise seadusandluse koostamisel.