Euroopa vabaühenduste võrgustik Climate Action Network (CAN) Europe lükkas käima konkursi EU Cash Awards, mis toob esile ning kutsub hindama EL riikide rahastamisplaanide kliimasõbralikkust. Kutsume teid konkursi ja nominentidega lähemalt tutvuma. Alates aprilli keskpaigast saab lehel välja toodud parimatele ja halvimatele plaanidele ka oma hääle anda.

 

  • Kliima
  • 3. aprill 2021
  • Foto: Kliimanoored. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Seekordne EL toetuste kavandamine väärib senisest rohkem tähelepanu kahel põhjusel: esiteks on riikidel investeeringuteks kasutada erakordselt suur summa, teiseks käib rahaga kaasas tingimus, et seda tuleb muuhulgas kasutada roheleppe eesmärkide täitmiseks, kliimakriisiga kohanemiseks ning säästva ühiskonna ja majanduse ülesehitamiseks. Näiteks 37% taasterahastust peabki broneerima rohepöörde tarbeks. Kõigis Euroopa riikides aga ka Eestis on õigustatud küsida, kas valmivad finantsplaanid on ikka piisavalt kliima-ambitsioonikad. Ja mitte ainult küsida, vaid kui asjakohane valitsusele ka paremaid lahendusi välja pakkuda.

CANi kampaania eesmärk on rääkida sellest, millised investeeringud on roheleppe eesmärkide poole liikumisel mõjusad, millised seevastu jäävad kas hambutuks või toovad pikas plaanis kaasa sootuks negatiivsed tagajärjed. Kampaanialehelt leiab näiteid 13 liikmesriigist, nii inspireerivaid ideid, millest Eesti veel kujunevate plaanide tarbeks eeskuju võtta, kui neid, millest hoiduda.  

Rõõmustavate näidetena leiab konkursilt mitmesuguseid lahendusi, mis soodustavad süsinikuneutraalsele majandusele üleminekut, toetavad energiakogukondade teket või energiatõhususust. Eestist on konkursil plaan muuta ELi rahastuse toel Ida-Virumaa küttesüsteemid põlevkivist sõltumatuks.Halbade näidete kategooriast leiab liigset passiivsust ja ambitsioonitust taastuvenergia arendamisel ning mitmesuguseid rohepesu hõnguga investeeringuid. Näiteks on Eestist toodud halva näitena välja 1 miljardi euro jaotamiseks tehtud taasteplaani koostamise protsess, mille raames tehti otsuseid ilma avalikkust kaasamata. Konkursilehel on eraldi esile toodud ka nn inetud plaanid, mille seast leiab näiteid kavalatest skeemidest, mis võimaldavad kliimamuutusest ja EL soovitustest hoolimata fossiilkütuste kasutamist jätkata.  

Millised on Eesti plaanid euroraha kasutamiseks, saab lugeda Rahandusministeeriumi lehelt. Samast leiab info selle kohta, kellega konkreetsete ettepanekute osas ühendust võtta. Rahastusplaane viimistletaksegi liikmesriikides veel aprillikuu jooksul, konkursi hääletamise tulemused ja võitja kuulutatakse välja 29. aprillil.