Anne Kivinukk Sihtasutusest REC Estonia rääkis Bioneerile lähemalt ökoloogilisest jalajäljest.

Ökoloogiline jalajälg on teema, millest päris palju räägitakse. Samas jääb see mõiste paljudele üsna segaseks. Mis see ökoloogiline jalajälg ikkagi on?

Ökoloogilise jalajälje mõiste on Bioneeri lehel kenasti kirja pandud. Ehk siis väga jämedalt öeldes – ökoloogiline jalajälg on mõttelise maatüki suurus, mida mõõdetaval elamiseks vaja läheb: olemasoleva tehnoloogia abil eluks vajalike ressursside (toit, kütus jms) tootmiseks ja tekkinud jäätmetega toimetulekuks.

Kuna tegemist on väga kompleksse näitajaga, siis on meist tark leppida teadmisega, et enamike ökoloogilise jalajälje kalkulaatorite puhul on tegemist n.ö. illustreeriva abivahenditega. Kalkulaator on tööriist, mis ajendab kasutajat mõtlema oma tarbimise üle ja annab kujundlikult tagasisidet.

Küll aga võib igaüks meist üsna täpselt kirja panna oma ressursikasutuse teatud perioodi (aasta, kuu, nädal, päev) jooksul ja selle põhjal hinnata, kui palju ta vett või energiat kulutab, kuidas jäätmetega ümber käib, kust ja milliseid kaupu ostab jm. Pikapeale on pilt selge, on võimalik erinevaid aastaid või leibkondi omavahel võrrelda ja ka välja selgitada, kuidas olemasolevates tingimustes kokku hoida nii loodusvarasid kui ka raha. Seetõttu oleme REC Estonias püüdnud täpsuse huvides rääkida pigem ressursikasutusest kui ökoloogilisest jalajäljest.

Kus ja kuidas ökojalajälge mõõta saab? Kuidas valida õiget jalajäljekalkulaatorit?

Eestlastel tuleks kasutada eelkõige Eestis valminud kalkulaatoreid, sest need on koostatud Eesti tingimusi arvestades. Sestap võiks soovitada kalkulaatorit aadressil kesa.edu.ee. Sellel saab arvutada kas üksikisiku või organisatsiooni jalajälge.

Koduleht loodi Vabaühenduste Fondi toel abiks organisatsioonidele ja väikeettevõtetele keskkonnaaruande koostamisel. Kalkulaatoril ilmub arvutuse lõpul graafik, mis näitlikustab ja kommenteerib tulemusi. Huvilised võivad end kodulehel kasutajaks registreerida, oma tulemused salvestada, võrrelda end teistega jne. Lisaks tutvustab koduleht häid säästva arengu alaseid kogemusi, teabematerjale jpm.

Teine kalkulaator asub aadressil www.ut.ee/mobility/jalajalg/. Arvutamise lõpul avaneb vastajale piltlikult, mitut maakera tema eluviis nõuab, lisaks jagatakse külastajale lihtsalt ja selgelt näpunäiteid, kuidas oma keskkonnamõju vähendada. See kalkulaator on töövahendiks Soome-Läti-Eesti projektile, mille eesmärgiks on võrrelda naiste ja meeste keskkonnamõju. Eesti poolt osalevad Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) ja REC Estonia. Sestap kutsume tallinlasi kõnealust kalkulaatorit kasutama. Osalemiseks tuleb teada koodi 53615647, uuringu läbiviimiseks vajalik küsitlus kestab kuni veebruari lõpuni.

Huvitava algatusega saab tutvuda kodulehel www.rohelinejalg.ee, kus Tallinna koolipoisid rajasid ökoloogilise jalajälje ideele tuginedes õpilasfirma “Roheline jälg”. Eesti oludele kohandatud kalkulaatori abil mõõdetakse, kui palju eraldab huviline oma tegevuse läbi süsihappegaasi ning selle põhjal arvutatakse, mitu puud tuleks tasakaalustamiseks istutada. Kliendil tuleb firmale kanda väike summa ja tema eest istutatakse vastav arv puukesi. Metsasalu sirgub Harjumaal Kose vallas. “Roheline jälg” pärjati 2009. aastal Euroopa parima õpilasfirma tiitliga.

Suure osa Eesti ökojalajäljest moodustab energeetika mõju. Kui energeetikat mitte arvestada, kas me oleme ka siis raiskav rahvas?

Ilma energeetika mõjuta oleks eestlaste koormus keskkonnale kindlasti väiksem. Ma ei usu, et oleksime väga raiskav rahvas, sest meil ei ole palju raisata. Nagu näitavad uurimused, on sissetuleku suurus seoses ökoloogilise jalajälje näitajaga. Kui elujärg meie lootustekohaselt tõuseb, siis on otsustav tähtsus tänasel (keskkonna)haridusel ja väärtuskasvatusel, et jõukuse kasv väljenduks elukvaliteedi tõusus, mitte arutus tarbimises.

Eesti ökoloogilist jalajälge on arvutatud. See on avaldatud WWFi raportis. Miks on vajalik eraldi uurida meeste ja naiste jalajälge?

Idee autor ja kogu projekti vedaja on Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus koos partneritega Helsingist ja Riiast. Naisküsimuste käsitlemine on selle keskuse teema, seega võtavad nemad uurimuse kokku. Tehnilise poolega (kalkulaator, andmete töötlemine jms) toetab firma Position LBS CEO. Meie, REC Estonia, abistame inimeste küsitlemisel ja nõustame andmete tõlgendamisel keskkonnaküsimustes.

Otseselt sugupoolte jalajälje uuringutele ma ei tea viidata, ENUTi Eestis ilmunud soouuringute andmebaas tarbimist või ökoloogilist jalajälge käsitlevaid uuringuid ei sisalda.

Käesolevas uuringus kasutame kalkulaatorit, mis sarnaselt teistele omalaadsetele abivahenditele, on universaalne ega järgi soolisi aspekte. Nii näiteks on teada, et naistel on oluline keskkonnamõju näiteks kosmeetikavahendite kasutamise läbi. Meie poolt kasutatav ega ka ükski teine Eesti kalkulaator kemikaale sellest seisukohast ei käsitle ning kõnealuse projekti piires olnuks selle aspekti lisamine pea võimatu. Seega ma arvan, et meie uuringus avaldub meeste ja naiste keskkonnamõju erinevus eeskätt lennureiside kaudu, millel on ökoloogilise jalajälje näitajale väga suur mõju. Ilmselt otsustab meie uuringus asja see, kuivõrd mehed-naised näiteks töölähetustega hõivatud on. Elame-näeme!

Millal uuringu tulemusi näha saab?

ENUT võtab uuringu kokku kevadel, märtsis-aprillis, misjärel tutvustatakse tulemusi üldsusele. Siis loodame ka Bioneerile infot saata.

Kas keskkonnaprobleemid mõjutavad naisi ja mehi erinevalt?

Juba koolis õppisime, et naised on toksiliste kemikaalide jt saasteainete suhtes vastuvõtlikumad kui mehed. Sugurakkude alged on naisehakatisele juba sündides kaasa antud ning need on keskkonnategurite mõju all kogu elu. Riskid naiste tervisele on eriti suured linnades, kuhu on koondunud keskkonda saastavad tööstusettevõtted.

Looduskatastroofides hukkuvat naisi rohkem kui mehi, kasvõi naiste kasinama füüsilise jõu tõttu. Samuti ei toetata paljudes riikides tüdrukute füüsilist tegevust, näiteks ujumisoskust.

Teiselt poolt mõjutavad naised ja mehed keskkonda erinevalt. Nagu eespool öeldud, on kosmeetikatööstusel kui põhiliselt naistele orienteeritud tööstusharul keskkonnale saastav mõju.

Naistel on võtmepositsioon tarbimisotsuste langetamisel. 80% juhtumitest otsustavad naised perekonnale vajalike ostude üle. Emade hoiakud mõjutavad laste tarbimisharjumusi.

Aga - nagu möönab ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärku ette valmistav aruanne - on naised jätkuvalt alaesindatud loodusressursse ning keskkonna juhtimist, looduse kaitsmist ning taastamist puudutavate poliitikate väljatöötamisel ning otsuste tegemisel.

Millega REC Estonia lisaks jalajälje uurimisele veel tegeleb?

REC Estonial on 20 tegutsemisaasta jooksul kogunenud projektikogemusi mitmes vallas – jäätmed, vesi, keskkonnakorraldus jpm. Praegu oleme keskendunud eelkõige keskkonnahariduslikele projektidele. Ma ei arva, et keskkonnaharidus tähendaks üksnes lastega tegelemist, kuigi see on kahtlemata üks tähtsamaid ja tänuväärsemaid sihtgruppe. Oleme üsna palju tegelenud mitte-eesti elanikkonnaga ja leidnud sealt huvitatud kaasalööjaid. Oleme koostanud õppematerjale ning –vahendeid. Eesti koolid on praegu minemas uuele õppekavale ja seega vaja on nii õppematerjale kui täiendkoolitust.

Muude tegemiste seas tasuks esile tõsta meie koostööd Saksa Keskkonnafondiga (Deutsche Bundesstiftung Umwelt), mille stipendiume me Eesti noorteadlastele vahendame. See on tänuväärne toetus vähemalt magistrikraadiga spetsialistile, kel soov end erialaselt arendada ning Saksamaal kogemusi koguda.

Anne Kivinukk on SA REC Estonia Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse Eesti esinduse juhataja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta