Arenguseire Keskus esitleb 12. novembril raportit "Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035", mis annab ülevaate Eesti tervishoiu murekohtadest ning analüüsib Eesti valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Tervisekassa eelarve on jõudnud pikaajalisse miinusesse ning iga-aastased kulud ületavad tulusid 100 miljoni euro võrra. Juba praegu elab tervishoiusüsteem varasemalt kogutud tagavarast ehk kasutusele on võetud reservid. Need tagavarad ei kesta aga kaua – Rahandusministeeriumi ja Tervisekassa viimased prognoosid ennustavad reservide lõppemist 2029. või 2030. aastaks.

Ilma tervishoidu vahendeid juurde leidmata tuleb reservide lõppemise järel vähendada tervishoiuteenuste mahtusid. Mitmete teiste riikide kogemus näitab, et avalike tervishoiuteenuste kärpimine toob kaasa otsese negatiivse mõju rahvatervisele. 

Varasemates  analüüsides on korduvalt tõdetud, et peamiselt sotsiaalmaksust laekuv tulu ei kasva sama kiiresti kui tervishoiukulud. Rahvastiku vananemine, tervishoiutöötajate palgatõus ning uute tervisetehnoloogiate kasutuselevõtt kiirendavad omakorda kulude kasvu. Seetõttu on rahastamismudelite mitmekesistamine ning süsteemi efektiivsuse suurendamine hädavajalikum, kui kunagi varem.

Arenguseire Keskus toob uues raportis välja lähema aja valikud tervishoiu rahastamisel ning analüüsib nende mõju nii riigi kuludele kui ka tervishoiu kättesaadavusele. Raport avab ka stsenaariumi, mis kirjeldab Eesti tervishoiu tulevikku, kui otsuseid õigeaegselt ei langetata .

Uurimissuuna tulemusi esitlevad Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Kaupo Koppel ning Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise õppetooli juhataja Andres Võrk. Uuringu tulemusi kommenteerivad sotsiaalminister Karmen Joller, Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht ja Meliva tegevjuht Marja-Liisa Alop ning Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Esitlust juhib arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Sarnased artiklid