Eesti ravimuda analüüsinud terviseamet on seisukohal, et parima kvaliteedi tagamiseks ja terviseohtude minimaliseerimiseks tuleks ravimuda koostisele kehtestada riiklikud piirnormid.  

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova sõnul puutub inimene ravimuda protseduuri ajal kokku erinevate mineraal- ja orgaaniliste ainetega ning mikroobidega. „Nende ainete mõju inimesele on küll vähene, kuid mikrobioloogilistest teguritest tulenevat riski või siiski pidada keskmiseks,“ ütles Gurjanova. Näiteks soovitab terviseamet ravimudale kehtestada piirnormid, mis reguleeriksid muuhulgas enterokoki, listeeria- ja shigelloosibakteri sisaldust ravimudas.

Gurjanova sõnul aitaks nõuete kehtestamine ja nende järgimine ära hoida muda võimaliku saastumise ning vältida sellest tulenevad probleeme. Kuigi ravimuda on tervise parandamiseks kasutatud juba sajandeid, soovitab Gurjanova enne protseduuri võtmist konsulteerida arstiga.

„Ravimuda on täielikult vastunäidustatud näiteks juhul, kui inimesel on nakkushaigus, verehaigus või verejooks, kompenseerimata organpuudulikkus, pahaloomuline kasvaja, tuberkoloos või müoom.“ Samuti ei tohi ravimuda protseduuri võtta rasedad.  

Terviseamet edastas oma ettepaneku ravimuda koostise reguleerimiseks sotsiaalministeeriumile.

Vanad egiptlased kasutasid mitmesuguste nahahaiguste ja krooniliste liigesepõletike raviks Niiluse muda. Samuti oli muda au sees vanadel kreeklastel ja roomlastel. Keskajal oli muda kasutus väga populaarne Itaalias. 18. sajandil hakati veelgi enam muda kasutama ka teistes riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Venemaal.

Lääne-Euroopa maades leidus rohkem orgaanilist päritolu mineraalturbarabasid ja nende ravikuurortides kasutati peamiselt rabakümblusi ja –mähiseid. Ent Ida-Euroopa maades leidub mitmesugust päritolu mineraalmudasid, mis koostiselt ja füüsikalistelt omadustelt on erinevad mineraalturbast.

Eestis hakati mandri lääneranniku ja saarestiku meremuda laiaulatuslikult kasutama ülemöödunud sajandi algaastail. Ravipraktikasse leidis muda tee rahvameditsiinist, kus seda palju varem kasutati mitmesuguste naha- ja liigesehaiguste raviks. Esimesed ravimuda ja kümbluse asutused rajas Artur von Buxhoevden 1824. aastal Saaremaale. Aasta hiljem hakati mudaravi pakkuma ka Haapsalus ning 1838. aastal Pärnus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta