Täna ilmus Bioneeri tasuta e-õppe teine peatükk, milles käsitletakse rahvastiku kasvu läbi ajaloo, äärmuslikult vähest tarbimist ja pere-eelarve koostamise põhimõtteid ning nippe. E-õppes osalejad saavad jagada kommentaariumis omi kogemusi, teha teadmiste kontrolliks testi ja osaleda auhindade loosimises. Bioneer pakub ka mitteliitunud lugejatele väikest võimalust piiluda e-õppe teemadesse.

Rahvastiku kasv läbi ajaloo

Rahvastiku kiire kasv on kogu planeeti mõjutav globaalprobleem. Eriti oluliseks muudab probleemi tõsiasi, et tegemist on nähtusega, mis loob pinnase teiste globaalprobleemide ilmnemiseks.

Rahvastiku kasvu varajasemat ajalugu uurides eelistavad teadlased arheoloogilisi andmeid ja loogilist mõtlemist müütidele ning legendidele, sest viimased on sageli väga ebatäpsed.

Kiviaja asurkonda hinnatakse lähtuvalt loodusvarade suurusest. Et tollast populatsiooni suurust määrata, tuleb hinnata, millist maa-ala korilusest ja küttimisest elatuv inimhulk vajada võis. Nii on välja arvutatud, et enne maaviljeluse teket elas Euroopas maksimaalselt üks inimene 10km2 kohta. Põhjamaades olid ressursid, millega hakkama saada väiksemad, seetõttu ei saanud inimeste elamistihedus olla suurem kui üks inimene 100km2 kohta.

Maakera rahvastiku suurust 12 000 aastat tagasi, s.o. enne maaviljeluse algust, hinnatakse neljale miljonile inimesele.

Sellest, kuidas maailma rahvastik pärast maaviljelusega tegelema asumist kasvanud on, saate edasi lugeda juba Bioneeri e-õppes!

Äärmuslikult vähene tarbimine

Äärmuseid saab olla igas valdkonnas, ka tarbimises. Nii nagu eksisteerivad äärmuslikke raiskajaid, on olemas ka äärmuslikke säästjaid.

Äärmuslikud raiskajad on kas väga rikkad või elavad võla- või tööorjuses, et oma elustiili teostada. Seevastu vähene või väga vähene tarbimine on kõige sagedamini tingitud vaesusest. Vaid üsna väike osa inimesi jätab tänapäeval tarbimata, sest seda nõuab nende vaade elule.

Teadlikku vähest tarbimist võib nimetada ka askeetlikuks eluviisiks, mille puhul eluviisi tõhusus ja elamisväärsus sõltuvad suuresti inimese enda teadmistest, võimetest ja mõttemallist.

Põhjuseid, miks hakatakse vabatahtlikult ressursse äärmuslikult säästma, kui selleks puudub reaalne majanduslik vajadus, on mitmeid. On inimesi, kes säästavad keskkonnahoidmise eesmärgil. Teised teevad seda majanduslanguse kartuses, säästes „mustadeks päevadeks“. Kolmandad eelistavad tarbimist piirata isikliku arengu eesmärgil. Neljandaid kannustab religioon.

Paljude askeetliku eluviisi harrastajate sõnul pimestab liigtarbimine inimese meeli, kaugenetakse iseenda tunnetamisest ja loodusest. Kui väheste ressurssidega toimetulek on vabatahtlik, kui oskused on olemas ja ei riskita oma tervisega, siis võib eluviis tuua endaga kaasa vaimse rahulolu.

Kui aga säästmisvõtted pole läbimõeldud, säästetakse tervise arvelt või ainult lühiajalises plaanis, siis taolist näilist säästmist kutsutakse rahva seas halvustavalt koonerdamiseks. Vanasõnagi ütleb, et koonerdamine pole kokkuhoid.

Sellest, mis sunnib inimesi äärmuslikult vähe tarbima, saate edasi lugeda juba Bioneeri e-õppes!


Kui te ei ole veel Bioneeri e-õppega liitunud, siis saate teha seda kas Bioneeri esilehel e-õppe kastikeses või vajutades järgnevale lingile: http://www.bioneer.ee

Hetkel on Bioneeri e-õppega liitunud 570 inimest. Tasuta e-õpe kestab 38 nädalat ja sellega saab liituda igal hetkel. Olete oodatud!


Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.